TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhenda...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral....
LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu ma...
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Töö eesmärk SWR lähendamine ideaalile SWR=1, koormuse sobitamine liiniga 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik mõõtelehelt ja aruandest |Generaator, lühis, koormus, horisontaaltoru, lühisliin | struktuur laboris 3. Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe. SWR=1. Joonis vihikus? 6. Näidata Smithi...
A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine...
Laserkiirte rakenduste jaotumine kaheks..........................................................................2 2. Laser radarina....................................................................................................................3 3. Laser mõõtmiseks..............................................................................................................4 4.Laser meditsiinis.................................................................................................................5 4.1. Laseri kasutamine silmade ravis....................................................................5 4.2. Laser kortsude eemaldajana...........................................................................6 4.3. Laser hammaste ravis.....................................................................................6 4.4. Hingamisteede- ja nahahaig...
2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine...
Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus? * Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne? Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse f...
teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
