põhineb piezo elektrili efektil (sama efekt mida kasutatakse välgumihklis). Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metall hülsist , anduri kerest ja nende külge kinnitatud piezo elemendist.Detonatsiooni korral tekib vibratsioon ,surub piezo elementi , mis tekitab detonatsiooni korral suuri pinge muutusi.Sellise singaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks.Detonatsiooni lõppedes muudab juhtplokk astmeliselt varasemiseks tagasi. Pihustid Pihustid on elektromagnetklapid , mille mähisest vooluläbilaskmisel klapp avaneb ja vooluahela katkestamisel sulgub. Mootori töötamisel pihustavad pihustid , igal väntvõlli pöördel 1-4 korda. Kütuse kogust reguleeritakse pihusti lahtioleku aja muutmisega. Kütuserõhk on keskpritse süsteemidel ligikaudu 1Bar. Hargpritse süsteemidel 2-3,5 Bar. Toitepinge tuleb pihustidele üldjuhul kas süütelülitilt või bensiinipumba releelt ja maanduse saavad pihustid juhtplokilt.
Detonatsiooni anduri töö põhineb pieeso elektrilisel efektil.Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metallhülsist,andurikerest ja nende vahele paigaldatud pieeso elemendist.Detonatsiooni korral tekkiv vibratsioon surub pieeso elementi,mis tekitab detonatsiooni korral suuri pingemuutusi.Sellise signaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks.Detonatsiooni lõppedes muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt varasemaks tagasi. Pihustid Pihustid on elektromagnetklapid,mille mähisest voolu läbilaskmisel klapp avaneb ja voolu ahela katkestamisel sulgub.Mootori töötamisel pihustavad pihustid iga väntvõlli põõrde kohta 14 korda.Kütuserõhk on keskpritsesüsteemidel ligikaudu üks bar ja hargpritsesüsteemidel 23,5 bar.Toitepinge tuleb pihustitele üldjuhul kas süütelülitilt või bensiinipumba releelt.
9mitmekettaline sidur 10mitmekettaline sidur 11veetava vlli prlemissagedusandur 12esimene planetaarlekanne 13teine planetaarlekanne 14vahevll 15vahevlli hammakas 16differ HDROPLOKK Hdroplokk jagab lirhku planetaarreduktori siduritele ja piduritele ning hdrotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.Hdroplokk koosneb korpusest,milles on likanalid ja limalt tpselt tdeldud hdroklapid li trhu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning dsid. Hdroklappide td juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt vntvlli prlemissageduse kohta 9signaal prdemomendi kohta 10tagasiside prdemomentide htlustamise ja thikigu prlemissageduse kompenseerimise kohta
NB! Käiguvahetuse hüdraulika juhtimise animatsioon on tehtud samast käigukastist, mida on käsitletud peatükis Mehaanika / Planetaarülekanded. Lintpiduri (B1) juhtimise kolb Käiguvalikusiiber Käiguvahetussiibrid Käiguvahetuse elektromagnetklapid Rõhuakud 20. Vaata ülalolevat joonist! Milliste käikude korral ei kasutata elektromagnetklappe? Tagurpidikäigu ja II käigu korral. 21. Loetle automaatkäigukasti õli tähtsamad omadused! · hea soojusjuhtivus, · -head hüdraulilised omadused, · -head määrmisomadused, · -sobivus tihendusmaterjalidega,
· Tagarataste pöörlemiskiirus anduritelt. Väljund: · 21 vasakpoolne pidurikamber; · 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust.
Impulsi sagedus näitas väntõlli pöörlemissagedust ning impulsisuhe mootori koormust. 4.8 Käiguvahetus Käiguvahetuseks vajalik õlikanalite ümberlülitus toimub elektromagnetklapi poolt juhitava siibri liigutamisega. Üldjuhul juhitakse käiguvahetuse elektromagnetklappidega siibrite juhtrõhku äravoolu poolelt. Klapi sulgemisel juhtrõhk suureneb, siibrit lükatakse vedru suunas ja vastupidi. Käiguvahetuse elektromagnetklapid ja siibrid on paigutatud käigukasti õlivannis olevasse hüdrosõlme. Käiguvahetuseks on tavaliselt 2...4 elektromagnetklappi, kuid siibreid võib olla veelgi rohkem. Elektromagnetklappide mähiste tüüpiline takistus on 10 ...15 oomi ja juhtimiseks kasutatav voolutugevus on u. 1 A 4.9 Rõhu reguleerimine Sidurite ja pidurite lülitumiskiirus sõltub töörõhu suurusest. Mida suurem on õli rõhk seda
teises äärmises asendis. S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne).Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse riiviga klappe. SQ1 kuni SQ4 lõpplüli Klapi avamiseks tuleb sulgeda S1,siis mähis 1 saab täidet läbi dioodisilla. Sild on selleks, et
S1asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks. Elektromagnetklapid. Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne).Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse riiviga klappe. SQ 1
annaabi.ee 
