B TELESKOOP Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis kirjeldan ma teile erinevaid teleskoope. Saate teada mis on optiline teleskoop ja milliseid tüüpe teleskoope veel olemas on. Loetlen ette ka kõige heledamad tähed taevas. Üldfaktid teleskoobist Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel. Optilisi teleskoope kasutatakse enamasti astronoomias, kui ka teistes instrumentides. Üks esimesi teadaolevaid teleskoope võeti kasutusele Hollandis aastal 1608 (refraktor). Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor. Erinevad teleskoobid Optiline teleskoop (joonis 1) - Optilised teleskoobid suurendavad kaugete objektide nurga suurust ja ka nende heledust
12. elektrimahutavus- füüs. suurus, mis iselo kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 13. kondensaatori ehitus-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahutavuse saamiseks. 14. Elektrivälja en- Ee= CU2/2 magnetvälja en- Em= LI2/2 15.ülijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 lähedal laetud materjalid takistus muutub äkki 0ks 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli vahendav ühtne väli vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina mõjuv jõud
Elektrodünaamika füüsika osa, mis uurib elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate
pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Need on astronoomilised kehad, näiteks massiivsed kompaktsed halod, mis koosnevad tavalisest mateeriast, kuid kiirgavad vähe või ei kiirgagi elektromagnetilist kiirgust. Valdavalt enamus tumedast mateeriast peetakse mitte barüonseks ning seetõttu ei moodustu aatomitest ja usutakse, et see ei suhtle tavalise mateeriaga elektromagnetilise kiirguse viisil. Mitte barüone tume mateeria koosneb neutriinodest ja hüpoteetilistest aksionidest või super sümmeetrilistest osakestest. Mitte barüone tume mateeria on jaotatud massi poolest kolme rühma. Kuum tume mateeria, soe tume mateeria ja külm tume mateeria. Võimalik,
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks.
Kontrolltöö: elektriväli ja selle tugevus 1. Mis on elektromagnetiline vastastikmõju? 2. Kus kasutatakse elektromagnetilist vastastikmõju? 3. Mida näitab elektrilaeng ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad? 4. Kirjelda aatomi osakeste laenguid. Mis on elektrilaeng? 5. Mida ütleb laengu jäävuse seadus? 6. Defineeri elektrijuhid, dielektrikud ja pooljuhid. Too näiteid. 7. Mida näitab voolutugevus? 8. Kirjuta Coulomb-i seadus ja valem. 9. Kuidas defineeritakse välja? 10 .Lähimõju ja kaugmõju teooria. 11. Mille poolest erinevad aine ja väli? 12. Mida näitab elektrivälja tugevus? 13
S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel 4. Faraday induktsiooniseadus induktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks tuleb magnetvoo muutus jagada selle ajavahemiku pikkusega t, mille jooksul muutus toimus. 5. 1 veeber magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui magnetinduktsioon on 1T. 6. Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 7. Endainduktsioon elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 8. Induktiivus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu.
Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava
l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel. 11- L = , kus L- juhi induktiivsus, 12- Induktiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 13- Indukt. Mõõdetakse 1 henri, magnetvoogu 1 veeber.
Selleks, et vältida ebasoovitavatnähtust, paigaldatakse vahelduvvoolu elektromagnetite poolustele lühiskeerud. Lühiskeeru tööpõhimõte on selles, et kogu magnetvoog jaguned kaheks magnetvooks, mis on omavahel magnetvoo elektromagneti magnetvoo suhtes nihutatud ajaliselt võrra. Elektromagneti toime kiirendemine ja aeglustamine Praktikas tuleb sageli kiirendeda või aeglustada elektromagneti toimimist. Alalisvoolu elektromagneti toimimist saab aeglustada, suurendades tema elektromagnetilist aja konstanti kas tema pooli induktiivsust suurendades või lülitades temaga jadamisi täiendav induktiivsus. Viimast võtet kasutakse harva. Sammuti saab aeglustada elektromagneti rakendumist lisades temaga rööbiti mahtuvuse. Sel juhul kasvab pinge poolil vastavalt kondensaatori laadumisele.elektromagneti toimimise aeglustamiseks kasutatakse laialdaselt tema magnetsüdamikule paigaldatud lühiskeerdu. Lühiskeerd aeglustab magnetvoo kahanemist tema väljalülitamisel
millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elekter. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivool.
Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb
Isegi valgus, raadiolained jne. Erinevalt teiste mõjuliikidega on gravitatsiooniline vastastikmõju märgatav ka väga suurte vahemaade tagant. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju on tingitud eseme väiksemate osakeste erisuunalsttest laengutest. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju hoiab aatomituumasid ja muid elementaarosekesi koos. Neid ei mõjuta gravitatsioon ega elektromagnetiline vastastikmõju. Tugev vastastikmõju ületab elektromagnetilist tugevuselt sadu kordi. Nõrk vastastikmõju Mõju ulatus on tugeva vastastikmõju omast ligi 1000 korda väiksem. Sellest tuligi nimi nõrk vastastikmõju. Nõrk vastastikmõju tekitab mõnede ainetega radioaktiivsust.
laetud kehade vahel, tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud võib olla nii tõmbejõud, kui tõukejõud. Nii elektromagnetiline kui ka gravitatsiooniline vastastikmõju ulatuvad mistahes kaugusele, kuid elektromagnetiline mõju on tunduvalt tugevam. Igapäevases elus on kõik jõud(v.a gravitatsioon)elektromagnetilise jõu tulemus. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju esineb nt. tuumafüüsikas. Tugev vastastikmõju ületab elektromagnetilist tugevuselt sadu kordi. Tugev vastastikmõju kaob juba siis, kui osakeste kaugus ületab paari aatomituuma läbimõõdu. Nõrk vastastikmõju Nõrga vastastikmõju ulatus on tugeva vastastikmõju omast 1000 korda väiksem. Nõrk vastastikmõju kutsub esile elementaarosakeste muundumisi nt. radioaktiivsust ehk tuumalagunemist.
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained,
Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/R=1 kasutegur on siis 50% 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks
13.Mis on induktiivsus? Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. 14.Defineerida üks henri.
katsete abil avastada, sest nende suurus ei vasta vabade osakeste suurusele, 7) gluuon tugeva vastastikmõju vahendajad kvarkide vahel, pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid kannavad vastastikmõju laengut ehk on ,,värvilised", nad vahetavad kvarkide värve, kandes endaga kaasas üht värvi ja antivärvi ( võtavad kvargilt värvi, annavad uue asemele), mis tekitavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel, 8) vaheosakesed (virtuaalsed või reaalsed) [footon (vahendab elektromagnetilist vastasmõju), gluuon (vahndab tugevat vastasmõju), W-, ja Z-boson (vahendab nõrka vastasmõju)] on fundamentaalse jõu vahendajad, kõik tuntud vaheosakesed on bosonid, vaheosakesed vahendavad vastastikmõju fermionide vahel, selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks fermion kiirgama vaheosakese ja teine fermion selle neelama, 9) kosmilistest kiirgustes, mis maani jõuavad, on kõige rohkem
mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust.
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku
pööriselektriväli. Kui metallkeha magnetväljasliigub, siis pidurdatakse selle keha liikumist pöörisvoolude poolt. Keha kineetiline energia muutub laengukandjate liikumise energiaks ning takistuse tõttu eraldub see energia soojusena. Pöörisvooludel põhineb ka induktsioonahi. Suure sagedusega perioodiliselt muutuva magnetvälja abil tekivad aines pöörisvoolud, mille energia vabaneb soojusena. Soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele ei toimu. Elektromagnetilist induktsiooni kasutatakse magnetiliselt salvestatud andmete taasesitamiseks( helid või kujutised). Tähtsamaks detailiks on juhtmepool, mis asub ketta või lindi magnetkihi läheduses. Domeenide magnetväli muudab pooli läbivat magnetvoogu. Poolis tekivad induktsioonivoolu võnked. Nende tugevus ja sagedus on määratud domeenide magnetväljaga. Elektromagnet induktsiooni kasutatakse ka magnetkaartidel, elektrikarjustes ja elektrodünaamilistes mikrofonides ehk
kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv: q1 + q2 + ... + qn = const. Punktlaenguks nimetatakse laetud keha, mille mõõtmed võime antud tingimustes jätta arvestamata. Coulomb´i seadus: Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse
Jalgratta sünnilugu seostatakse enamasti saksa paruni Karl von Draisiga, kes ühendas 19. sajandi alguses kaks vankriratast puitraamiga ja lisas raamistikule sadula. Šoti sepp Kirkpatrick MacMillan ehitas 1839. aastal esimese nn tänapäevase jalgratta, kinnitades tagaratta külge pedaalid. 1897. aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi. Elektrimootor On elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris Briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. Seda mootorit demonstreeritakse füüsikatundides, aga toksilise elavhõbeda asemel kasutatakse näiteks soolvett. See on lihtsaim mootoritüüp – homopolaarne mootor.
kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv: q1 + q2 + ... + qn = const. Punktlaenguks nimetatakse laetud keha, mille mõõtmed võime antud tingimustes jätta arvestamata. Coulomb´i seadus: Kaks paigalseisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille arvväärtus on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk valguskvant. Footon on vaheosake ,mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju(Elektromagnetiline vastasmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud hoiab näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema abil luuakse keemilised sidemed molekulides.) Tema seisumass on 0 , s.t et ta ei saa eksisteerida paigalolekus ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Footon omandab tekkimise hetkel valguse kiiruse.
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt
langeva valguse. Väljast läbi ava õõnsusesse tungiv valguskiir peegeldub korduvalt õõnsuse seintelt. Iga peegeldusega osa energiast neeldub seintes, mistõttu avast õõnsusse sisenenud kiirgus neelatakse täielikult. Demo3: Absoluutselt musta keha mudel: 1) kiirgajana - hõõguva keha õõnsus on heledam, 2) neelajana - ava pappkarbis on tumedam nõgisest pinnast. Musta keha kiirgus Iga must keha (füüsikaline idealisatsioon kiirgavast objektist) saadab välja elektromagnetilist kiirgust teatavas lainepikkuste vahemikus. Kiiratav energia ja kiirgusspektri maksimum sõltuvad keha absoluutsest temperatuurist. Kiirgava keha temperatuuri tõustes suureneb keha poolt kiiratud koguenergia proportionaalselt keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Keha poolt kiiratavat energiat [W m-2] iseloomustab Stefan-Boltzmanni seadus:. Musta keha pinnatemperatuur ja kiiratav lainepikkus on pöördvõrdelises sõltuvuses, st. nende korrutis on konstantne suurus. Wieni
induktsioonielektromotoorjõud= 0-ga, sest magnetvoog fii läbi raami pinna ei muutu ja varasema valemi järgi i= /t=0 §21. Eneseinduktsioon Kui juhtida pooli vahelduv vool, siis seda läbiv magnetvoog muutub, seetõttu tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduv voolu võrku ühendatud juhis endas. Seda nähtust nim.eneseinduktsiooniks. Juhtival kontuuril onkahesugune osa: sefa läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endastekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lenzi reeglileonvoolutugevuse kasvamisel pöörielektrivälja tugevuse suund, voolu suunale vastupidi. Pöörielektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvoolu ringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus const.väärtust hetkeliselt vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud
Ülesandekogus on antud elektroni väljumistööd (selle ainest välja löömiseks vajalik energia) mitme aine kohta: Hõbe - 4,7 eV kaalium - 2,22 eV kaltsiumoksiid -2eV liitium -2,38 eV Naatrium -2,28 eV tseesium -1,94 eV tsink - 4,27 eV volfram - 4,34 eV 1eV = 1,6*10-19C*V= 1,6*10-19J 1. Tehti kindlaks, et fotoelektrinide kiirus ei sõltu valguse intensiivsusest vaid segedusest! Kuid täpselt elektromagnetilist fotoefekti tekkmehhanismi ei leitud 1. Alles 1905 sai sellga hakkama A.Einstein, kes andis ka fotoefekti võrrandi: E=A+Ek -> hf= A+ Metalli pinnale langev footoni energia= elektroni välja löömiseks tehtav töö + elektroni metallist eemale liikumise energia (kineetiline energia) A-väljumistöö (eV või J) leiad tablist või arvutad. hf h- Plancki konstant (vt eestpoolt konspektist)
võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel; on nii elektriline kui magnetiline. 12. Mis on elektromagnetlaine? Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on
väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19
molekulide ergastatud olekuid need osakesed suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektris võib leida üle saja spektrijoone, sagedamini esinavad ioniseeritud lämmastiku molekulide sinised ja ioniseeritud atomaarse hapniku ergastamisel kiirgunud rohelised ning punased spektrijooned. 4 Virmalised 5 Kuidas tekkivad virmalised? Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid
PE-juhe . . . . . . . . . . kontsentriline kiht paralleelseid vasktraate ja vasest sidumistlint või traadid Väliskest . . . . . . . . must, pliivaba PVC Juhtmete eristamine Sinine, pruun, must, hall (vastavalt HD 308 S2:2002) Tähistus Tootja, toote nimetus, FI-märk, tootmisaasta- ja nädal, meetrimärk MCCMK 4-juhtmeline PVC isolatsiooniga 1 kV vasksoontega häirekindel kaabel Kasutusala Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välistingumustes, ka pinnasesse kohtades, kus vajatakse elektromagnetilist ühilduvust (EMÜ). Standardid:SFS 4880, HD 603-3F S1, IEC 60502-1, IEC 60322-1 Sertifikaadid: EEI, FI, CE Nimipinged U0/U = 0,6/1 kV, Um= 1,2 kV Lubatud temperatuurid Suurim lubatud temperatuur - kestval koormusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (kuni 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 C Madalaim lubatud paigaldustemperatuur . . . . . . . . 15 C Lubatud töötemperatuur . . . . . . . . . . . . . . . . . 40...+70 C Ehitus
kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. 5
omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse. Elektromagnetlaine on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, ms kandub ruumis edasi leinena, milles elektri- ja magnetvälja konponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriteks. Skaala: 1) madalsageduslained 2)raadiolained 3)infravalgus 4) nähtav valgus 5) ultravalgus 6) röntgenvalgus 7)gammakiirgus Sageduste kasutusala nt. Raadio, röntgen, tolmuimeja, lamp. III Polarisatsioon Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, milll on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad)
Tähti on väga palju ja tavaliselt pole nad üksi. Nad moodustavad koos mitmiktähti ja täheparvi. KUIDAS TAEVAKEHI UURITAKSE Kõige lihtsam on taevakehi Maa pealt vaadata. Maalt võib taevst palja silmaga vaadata ja seejuures ka lihtsamaid mõõtmisi läbi viia. Täpsemad maapealsed vaatlused said võimalikuks teleskoobi leiutamisega. Teleskoope on kahte liiki: läätsteleskoobid ja peegelteleskoobid. Peale nähtava valguse tuleb taevakehadelt ka muud elektromagnetilist kiirgust. Pikema lainepikkusega kiirgust vaadatakse raadioteleskoopidega. Oktoobris 1957 algas ajastu, mil inimene suutis vaatlusvahendeid kosmosesse saata. Kosmoseaparaatide abil saab palju parema kvaliteediga infot, kuna atmosfääri segav mõju jääb selja taha. Kõige paremini sobib aga taevakeha uurida nii, et uurija taevakeha kohale läheb. See uurija võib olla nii inimene ise kui ka robot. Tänan tähelepanu eest! (:
Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Kasutatakse automaatikas ja telemehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. Fotokeemilisteks reaktsioonideks nimetatakse keemilise reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. MIS ON FOOTON- Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur
tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse.
aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust. Monitoril ilutsev teade "Low Radiation" on loonud müüdi arvuti radiatsioonist. Tegelikult tähendab radiation elektromagnetilist kiirgust, mis saadab inimest igasuguse elektrilise riista, olgu see ventilaator või kohvimasin, kasutamisel. Pealegi võib see kiirgus olla tühine. Kõik sõltub monitori vanusest. Kaasaegsete monitoride omanikud võivad mureta olla; nendele aga, kelle omad on toodetud enne 1995.aastat, võib vaid kaasa tunda. Kuidas võib monitor kahjulik olla? *** Monitori sisselülitamisel toimub ruumis õhu aktiivne ioniseerimine (hapniku molekulid omandavad positiivsed elektrilised laengud)
Faraday katsed ja Lenzi reegel 1. Kirjelda järgmisi Faraday katseid. Mida tehti ja kuidas need töötavad: ● Püsimagneti liigutamine juhtme suhtes. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus
Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid...
läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18. Mis on valgus?
Pööriselektrivälja tekke põhjuseks on magnetvoo muutumine. Selle välja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 15. Mis on endainduktsioon? - Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhtmes endas. 16. Mida nimetatakse induktiivsuseks? Millest sõltub induktiivsus? + tähis ja ühik. - Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. Induktiivsuse tähis on L, ühik on 1H (henri). 17. Loetle induktsiooni nähtuste rakendusi. - Rakendused: 1. Generaator 2. Trafo (süütepool) 3. Induktsioonandurid 18. Mida nimetatakse elektrimahtuvuseks? - Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 19. Millest sõltub elektrimahtuvus? - See sõltub kehade kujust ja mõõtmetest ning
(28%) A TE läbimõõt 1,39 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) temperatuur südamikus ca 13 000 000 ºC A pinnal ca 6000 ºC D kaugus Maast ca 150 000 000 km U Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri S juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min foto: nasa.gov M Päike kui A termotuumareaktor A TE A D U H H S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv M
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis
põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: · amper vool · kulon (laeng) · farad(mahtuvus) · henri (induktiivsus) · oom (takistus) · volt(elektriline potentsiaal) · vatt (võimsus) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrde valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastasikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjutudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli erinev elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud
tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused? On ristlaine, kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia?
UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega.UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Nii toimib osoon Maa atmosfääris meid kaitsva kihina. PÄIKESE MÕJU MAALE Kosmoseilm on füüsikaliste protsesside kogum, mis saab alguse Päikesest ja mõjutab lõppkokkuvõttes inimtegevust nii Maal kui kosmoseruumis. Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust (valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päikesetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n. ö. näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. PÄIKESE MÕJU MAALE Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel,
Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel.
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel
annaabi.ee 
