elektrienergia tootmiseks, koksisüsi metallurgias ja keemiatööstuses. · Maagaas - kasutatakse elektri-ja soojuenergia tootmiskes, kütusena mootorsõidukits, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (kangad, värvid, teras, klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel · Antratsiit - kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja pulbri mikrofoonide jaoks tootmiseks. Tähtsaim õhus leiduv süsinikuühend on: süsinikdioksiid - kasutatakse toitude külmutamiseks, tulekustutites, jookide gaseerimisel ja meditsiinis. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2 · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinik · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/susinik_e · http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_02%20osa_ · http://spikriladu.net/konspektid-2/ ·
Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega. Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel elektrokorundi, ränikarbiidi, teemanti ja kuubilist boornitriidi. Neist suurima kõvadusega on teemant, soojuskindlusega aga on parim elektrokorund. Lihvimisprotsess sooritatakse lihvkettaga, kus abrasiivterad on seotud sideainega. Kõik sideained peavad taluma lõikeprotsessis kõrget temperatuuri. Lihvimismeetodid ja lihvpingid: Välislihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasutatakse ümaslihvpinki. Lõikeliikumiseks on pealiikumine-
ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index
kuju. 20 Puidu lihvimine Lihvimine on kaapimisel põhinev lõiketöötlemine ning lihvimisel kasutatakse suure kõvaduse, tugevuse ja haprusega looduslike või tehislikke peenestatud aineid ehk abrasiive. Abrasiivid liimitakse riide või paberist alusele spetsiaalsete vaikliimide abil. Lihvriiete ja paberite valmistamisel kasutatakse põhiliselt elektrokorundi, ränikarbiidi, räni ja peenestatud klaasi ning teisi abrasiive. Lihvimisel on oluline protsessist osavõtvate abrasiivterade hulk, kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna
Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia. Teemant abrasiivmaterjalina on asendamatu nii teemandi enda kui ka mitmete teiste ülikõvade materjalide töötlemisel. Looduslike abrasiivide, eriti korundi ja smirgli koostis ja seetõttu ka omadused ei ole püsivad. Peamiselt on tegeldud sünteetilise abrasiivkorundiga, mille peamiseks lähteaineks on boksiit(Al2O3*nH2O), mis sisaldab lisanditena SiO2, Fe2O3 ja TiO2. Sulatamisega kõrgel temperatuuril võib saada sünteetilisi korunde, näiteks elektrokorundi Al2O3, mille kõvadus 9 lähedal. Üks esimesi sünteetilisi abrasiive on ränikarbiid ehk karborund, mis saadakse kvartsliiva kuumutamisel koksiga. Kahjuks vajab väga kõrget temperatuuri, kuid on väga tugev 9,3-9,7 ning keemiliselt ja termiliselt üks vastupidavamaid abrasiive. Analoogsel viisil saab boorkarbiidi, mis on ränikarbiidist pisut kõvem, 9,4-9,7. Valmistatakse ka tehisteemante mitte väga kõrge temperatuuri juures, kuid see eest väga kõrge rõhu all, kui vedelat süsinikku
annaabi.ee 
