Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current). Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees mitmeid eeliseid: · vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni;
Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli korrosiooni. · Metallid korrodeeruvad, sest nad lähevad tagasi kõige püsivamasse olekusse. See kulgeb iseenesest. · Korrosiooni liigid keemilised ja elektrokeemilised. · Keemiline korrosioon toimub kõrgel temperatuuril. Nt: metalli reageerimine kuivade gaasidega(hapnik,kloor,vääveldioksiid). · Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli. · Elektrokeemilise korrosiooni osareaktsioonid: 1)Metalli üksüdeerimine, 2)keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine.
Tardlahused jagunevad asendus- ja sisendustüüpi tardlahusteks. 6. Mis on keemiline ühend? Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. Üldiselt võib kahest komponendist koosnevad keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Kristallivõret kooshoidvatest sidemetest lähtuvalt eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja
kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused.
muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutuselvahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:
Tardlahused jagunevad: 1.Asendustardlahused-lahustuvus võib olla piiratud või piiramatud. 2.Sisendustardlahused-piiratud,ehk mittetäielik lahus.Tekivad metalli ja mt.metalli kui ka metallide vahel. Keemilised ühendid Keemilist ühendit iseloomustab erinevalt tardlahusest komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre,millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus. Kolm liiki keemilise ühendeid eristatakse: 1.Elektrokeemilised-moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2.Sisendusfaasid-modustuvad üleminekugrupi metllide ja mittemetallide vahel 3.Elektronühendid-moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupi metallide ja kahe- kuni viievalentsete metalldie vahel. Mehaanilised segud Sulam koosneb komponentide (Aja B),kristallidest,sagedamini kristallidest,mis koosnevad vaheldumisi paiknevate komponentide A ja B kihtidest. Mehaanilist segu,mis tekib vedelikfaasidest konstantsel temp. Kahe tardfaasi üheaegse
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus
Keskkonna analüüs Reostusnäitajad 14/09/2009 · Fenoolid · AOX · TOC Analüüsimeetoteid iseloomustavad näitajad Uuritavad näitajad valideerimisel: · Avastamispiir · Määramispiir · Lineaarne ala jne. Avastamispiir detekteerimispiir Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant
Anood - positiivne elektrood Katoodile liikuvaid positiivseid ioone nimetatakse katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nimetatakse anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. 26 Faraday seadused : 1.seadus. Elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga . m=kq kus m aine mass k - elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid
neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited Virgatsained ehk mediaatorid ehk transmitterid pidurdavad närviimpulsse. Võivad ka erutada Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Kaks ajupoolkera töötavad sõltumatult üks teisest. Sõltuvad teineteisest Aju töö allub inimese tahtele. Uimasteid jagatakse kolme rühma — depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid. Eestis on kõik uimastid müügikeelu all. Ei ole, depressandid on legaalsed piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused
metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. * Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis.
Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud). 5
Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand Kui elektroodil toimub reaktsioon: voksoks + ze-=vredred (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e- -elektron, vi -vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: =0 + RT/zF ln a Oksvoks/a vred Red 0 on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K : RT/F* 2,303= 8,314*298*2,303/96487= 0,059V ; = 0 +0,059/z log a Oksvoks/a vred Red V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesseVaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel
Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel anoodil vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. · Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist. Lahuti hoiab ära anoodi ja katoodi kokkupuutumise (lühistumise), täidab sageli ka ioonjuhi rolli Kütuse element Fuel Cell Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: 1. primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, 2. sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, 3. kütuseelemendid, mis pidevalt töötavad - kus toimib oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö. Kütuse element Fuel Cell Click to edit Master text styles Second level
antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand · - · Kui elektroodil toimub reaktsioon (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, - elektron, - vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: , on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesse · Vaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse
Hasselbalchi valemit kasutades Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt Praktiliselt kogu proov on muudetud H2CO3-ks, oletame et [HCO3-] on ülivähe. Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroodi potentsiaali, kasutatakse Nernsti võrrandit, mis annab seose E ja analüüsitava iooni kontsentratsiooni vahel; 2. voltamperomeetria- elektroodidele rakendatakse pinge,registreeritakse voolutugevust, iooni kontsentratsioon määratakse IU kõveralt kui elektroodidel toimub nn. polarisatsioon; Kui kasutatakse Hg- tilkelektroodi nimetatakse meetodit polarograafiaks; 3
kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C → 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO → 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 → Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al → 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga • Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. • Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. • Positiivsel elektroodil osalevad
Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis.
või rööbiti (paralleelselt). 5)Kus ja milleks kasutatakse alalisvoolu? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat – akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. 6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused.
Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.[1] Üldine ehitus ja talitlus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis
metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodija katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli astatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. 7 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid (6.12.2006) http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (6.12.2006)
katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid. Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, ning pidevalt töötavad kütuseelemendid, kus oksüdeerija ja redutseerija juurdevool ning reaktsiooniproduktide elektrivoolu, soojuse, vee ja süsihappegaasi pidev eemaldamine süsteemist tagab seadme pideva töö. Ehituse poolest on kütuseelemendid väga lihtsad, koosnedes teineteisest eraldatud anoodist ja katoodist
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m
Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist.
Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja parasümpaatiline (aitab rahulolekus taastada kasutatud ressursse). 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Toimimine: närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat - universaalne erutusvirgatsaine, õppimise alus Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
29.Ohmiseadus vahelduvvoolu ahelakohta: voolutugevus, vahelduvvoolu ahelas on võrdeline pingega vooluahela osa otstel ja pöördvõrdeline vooluahela osa näivtakistusega. J=U/ R²+(Xl-Xc)² 30.Faraday seadus e elektrolüüsi I: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi keskmisega m=kq, q=lt, m=klt 31.Faradays.e elektrolüüsi II:ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised keemiliste ekvivalemitega k=ex=c(/n) ??????? 32.Joule-Lentzi seadus: Elektrivälja toimel on eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu,takistuse ja ajakorrutisega Q=I²Rt 33. Elektromag,induktsiooniseadus e Faraday seadus: induktseeritud emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Ei=| /t|*N n-kordadearv 34.Lentzi reegel: kontuuris induktseeritud vool on alati sellise suurusega, et tema magnetvoog takistab magnetvoo muutumist. Ei= -/t , Ei= -L|s/t| 35
ja US). toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon(CR) 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist. 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga)
· kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 1 / 26
Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. kristalsetest faasidest. Sulamite struktuur on keerulisem, kuna aatomitel on erinevad raadiused.
z sünaptiline pilu rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab seal z postsünaptilise närviraku teise neuroni membraani potentsiaali membraan (dendriit või { Teise neuroni pinnal tekivad rakukeha pind) elektrokeemilised muutused on uue { Keemilise närviülekande närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad olemus - virgatsaine või pärssivad ehk pidurdavad mõju teise närviraku { Uue närviimpulsi tekkimine oleneb erutava ja
d) katalüsaatori lisamine - k e) lähteaine lisamine f) lähteaine eemaldamine g) ainete segamine h) saaduse eemaldamine i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Sõltub temperatuurist Elektrokeemia Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess Reduktsioon on elektronide liitmise protsess Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerub teist ainet, liites endale elektrone Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone 50. Redoksreaktsioonid.
Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Tema keemistemperatuur on -253 Cº. Vesinik esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommasiga element. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägis. Normaaltingimustes on vesiniku tihedus 0,0899 kg/m³. Vesinik on elusorganismide tähtis komponent. Peamisteks ühenditeks on vesi, kõik orgaanilised ühendid ja paljud mineraalid. Vabana (H2) esineb teda vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalisi omadusi: lõhnata, värvuseta ja maitseta gaas. Vees vähelahustuv.
(.m)-1), mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijutivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Korrasioonikindlus Korrasiooniks nimetatakse matejali ja keskkonna vahelist rektsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrasiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agresiivstet gaaside või vedelike vahel ja elektrokeemilist korrasiooni mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrasioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrasioonikindlamad on keraamilised ja plastsed materjali. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat
keemiline ühend - erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. Keemilise ühendi kristallivõrele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel. Keemilist ühendit iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. Kristallivõret kokkuhoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse: 1) elektrokeemilised ühendid- moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2) sisendusfaasid- moodustuvad üleminekugrupi metallide ja mittemetallide vahel 3) elektronühendid- moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse: 1) oksiidid 2) intermetalliidid 3) karbiidid 4) nitriidid 5) boriidid. Oksiidid — Elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad tugevalt elektronegatiivsete ja
Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on määratud keemilise koostisega. Materjali füüsikalised omadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Materjali füüsikalised omadused Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada.
· Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat universaalne erutusvirgatsaine · Noradrenaliin tähelepanu, ärksus · Dopamiin motiveeritus,edasipüüdlikkus · Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontroll · Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus · Gamma-aminovõihape pidurdusvirgatsaine Kuidas virgatsained ajus toimivad? · Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad. · Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. Mis on geen? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Kus geenid kehas paiknevad? Geenid paiknevad kromosoomis.
Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid
Metalliioonide keemiliste potentsiaalide erinevus metallis ja lahuses on võrdne ioonide metallist lahusesse viimise elektrilise tööga zF, seega oks-red=zF (-potentsiaalide erinevus metalli ja lahuse pinnal) Väljendame oksüdeerund metalli ja redutseerunud lahuse keemilised potentsiaalid: ja , kus on standardsed keemilised potentsiaalid ning a on aktiivsus, seega saab avaldada: (Nernsti võrrand) Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesse: Elektrokeemilise elemendi termodünaamika: Tsink-vask elektrokeemilisees elemendis iga z mooli aine lahustumisel saame elektriahelas zF kulonit elektrit. Kui P=const ja T=const, siis vastavalt TD II seadusele on Gibbsi vaba energia võrdne maksimaalse kasuliku tööga (Wmax), milleks antud juhul on Wmax=-G=zFE, kus E on antud elemendi emj . Seega saab emj
anoodi potentsiaal. 66. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Materjalide hävimises, mis on tingitud keskkonna mõjust, reaktsioonidest keskonnas sisalduvate ainetega. Peamised ligiid: keemiline, elektrokeemiline, bio-, erosioon-. 67. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatete (metallist, oksiid-ja fosfaat, värvkatted ja kaitsemäärded), inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale, elektrokeemilised meetodid (võimalik seal kus saab tekitata vooluringi) 68. Milles seisneb protektorkaitse? Raud roostetab kui ta on anood. Kui ühendada raua külge mõni elektrood, saab anoodiks viimane. Raud on siis katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik ja raud ise säilib. 69. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad korrosiooni kiirust. Kasutatakse tööstustes, kus metallid puutuvad kokku happelahustega. 70
katood- neg electron anood- pos elektron Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Faraday seadused - 1 seadus - Elektroodileraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus: Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5. Valguse dispersion. - Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil: 1
Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikatsioon: · keemiline korrosioon - toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O2 2MgO · elektrokeemiline korrosioon - toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O · biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
pooljuhtideks või dielektrikuteks. Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed,
läbiviimine. · Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. o Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagneetilist kiirgust. · Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. o Elektrokeemilised meetodid polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ninge tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid põhinevad ainete optilistel omadustel o Kineetilised põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel o Luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust.
annaabi.ee 
