1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y
. Tsink on korrosioonikindel metall. Kui eseme pind on kohati rikutud ja all olev metall (Fe) paljastub, siis moodustub glavaanielement Zn-Fe, milles aktiivsem metall Zn korrodeerub. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn 2 Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustav tabel: Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Tinatatud raudpleki puhul (Fe Vaskneet ja raud (Fe - Cu) Fe) korrodeerub Zn. - Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Korrosioon mõjutavad tegurid 3 Üheks levinumaks korrosiooniprotsessiks on raua roostetamine, see tähendab
ühendeid,mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks. Näiteks duralumiiniumis esineb ühend Al2 Cu või terases Fe3C. Selliselt tekkinud sulameid nimetatakse intermetalseteks sulamiteks. Selliseid sulameid iseloomustab suur tugevus ja kõvadus, kuid vähene elektrijuhtivus. METALLIDE KORROSIOON. Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne.
alkomeetrite regulaarne hooldus ehk kalibreerimine, vastasel juhul hakkab alkomeeter valetama. Soovituslik on seda teha iga 6 kuu järel, kuid paika saadakse ka aastaid vanad seadmed. Kalibreerimine o Kalibreerimise käigus salvestatakse seadme mällu anduri hetkeseisundile vastavad joobeetaloni või -etalonide väärtused. See saab toimuda ainult laboratoorsetes tingimustes ning oksiidpooljuhtanduriga seadmetel joobesimulaatori ning elektrokeemilise anduriga seadmetel, kas joobesimulaatori või kuivgaasi abil. o Kasutajapoolne kalibreerimine kodustes tingimustes ei ole võimalik o Kalibreerimisest (kui sellega kaasnes ka justeerimine) annab alati tunnistust vastav kleebis Kui täpne on alkomeeter? o Alkomeetrite täpsus sõltub väga suurel määral tema kasutajast. o Sõltub ka õigest kasutamisest, hoidmisest ja hooldamisest. o Mitmed kõrvalfaktorid: ümbritseva õhu koostis (kui
3,0 Küsimus 7 Elektererosioon lihvimisel lihvketas Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei sisalda abrasiivosakesi Märgista küsimus b. sisaldab abrasiivosakesi c. tehtud dielektrikust d. valmistatud kõvasulamist Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, freesimine, Õige stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista küsimus a. metalle, kivimeid ja keraamikat b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased - superalloys)
20 d. 3,0 Küsimus 7 Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel Märgista küsimus b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, Valmis freesimine, stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista a. metalle, kivimeid ja keraamikat küsimus b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased superalloys)
Ga on aktiivsem, kuna ta on rühmas all pool. Kuidas muutub metallide elektronide arv väliskihis, aatomiraadius, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus Elektronide arvu väliskihis näitab A-rühmade elementide rühma number, aatomiraadius muutub perioodis paremalt-vasakule(vasakul suurim), elektronkihtide arvu näitab perioodi number ja elektronegatiivsus kasvab perioodilidudtabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni erinevus/sarnasus Keemiline korrosioon on metalli vahetu reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside või vedelikega. Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline. Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke, silmale enamasti märkamatu
Suuremate mõõtmete korral läheb potentsiaalijaotus ebaühtlasemaks; et seda vältida, paigaldatakse kontuuri külgede vahele lisa-rõhtelektroodid sellise arvestusega, et nt keldri põranda mis tahes punktist ei oleks kaugus maanduselektroodini suurem kui 10 m. Väga suure põhipinnaga hoonete (nt paljude trepikodadega korruselamute) korral kujuneb vundamendimaandur rõhtsaks võrkmaanduseks silma laiusega mitte üle 20 m. Sarrusbetoonvundamendis elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada tsinkimata terast, sest tsingitud maanduselektrood ja tsinkimata sarrus võivad kokkupuutekohtades moodustada galvaanilise paari raud-tsink ning kutsuda esile elektrokeemilise korrosiooni. Kui põhjavee kõrge taseme korral nähakse vundamendiplaadi all ette hüdroisolatsioon, paikneb vundamendimaandur hüdroisolatsioonist allpool, eraldi sarrusbetoonplaadis. Maandus-allaviik kulgeb sel juhul väljaspool hüdroisolatsiooni
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel,
· Mis on korrosioon? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. · Kuidas korrosioon jaguneb? Jaguneb keemiliseks ja elektrokeemiliseks. · Mis on keemiline korrosioon? Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reag. metalliga, intensiivsemalt toimub see kõrgel temp. 3Fe + 2O -> FeO · Mis on elektrokeemiline korrosioon? Elektrokeemilise korrosiooni korral toimuvad redoksratsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. · Millest sõltub metallide korrosioon looduses? Metalli aatomid oovutavad elektrone, oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerujate toimel. · Milliste looduslike ainetega metallid reag.? Vesi, hapnik, hape, sool. · Miks metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena? Sest need on palju püsivamad, kui puhtad metallid. Metallid on enamasti küllalt tugevad redutseerijad ja
· metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate elektronvõrrandite koostamine 5. Metallide saamine maagist, redutseerimise põhiviisid (särdamine, aluminotermia, karbotermia), vastavate võrrandite eristamine ja koostamine. 6. Metallide ja nende ühendite energeetiline efekt:
93. Kirjeldage puhverlahuse koostist ja puhverlahuse omadusi. 94. Arvutage puhverlahuse pH. 95. Leidke puhverlahuse koostis antud pH juures. Elektrokeemia 101. Tasakaalustage redoksreaktsiooni võrrand poolreaktsioonide meetodil. Mis on oksüdeerija ja redutseerija? Määrake võrrandis oksüdeerija ja redutseerija. 102. Kirjeldage elektrokeemilist rakku. Nimetage ja kirjeldage elektrokeemiliste rakkude tüüpe. 103. Hinnake reaktsiooni vabaenergiamuutu elektrokeemilise raku potentsiaali abil. 104. Kirjutage redoksreaktsioonile vastav elektrokeemilise raku skeem. 105. Kirjutage elektrokeemilise raku skeemile vastav summaarne keemiline reaktsioon. 106. Määrake standardne rakupotentsiaal standardpotentsiaalide abil. 107. Ennustage redoksreaktsiooni kulgemise iseeneslikku suunda, kasutades elektrokeemilist pingerida. 108. Arvutage reaktsiooni tasakaalukonstant, lähtudes elektrokeemilise raku potentsiaalist. 109
toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile elektrokeemilise korrosiooni. · Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid.Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne.
See kulgeb iseenesest. · Korrosiooni liigid keemilised ja elektrokeemilised. · Keemiline korrosioon toimub kõrgel temperatuuril. Nt: metalli reageerimine kuivade gaasidega(hapnik,kloor,vääveldioksiid). · Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi(ioon, ehk laenguga osake) lahusega. Kokkupuutes peab olema kaks metalli. · Elektrokeemilise korrosiooni osareaktsioonid: 1)Metalli üksüdeerimine, 2)keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. · Raua elektrokeemiline korrosioon: a) tavatingimustes - Hapniku redutseerumisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Hapnik oküsdeerijaks. b)happelises lahuses Peamiseks oksüdeerijaks on vesinikioonid. Tekib vesinik. Vesinikioon oksüdeerujaks.
16.metalli korrosiooni kiirus sõltub:temp, elektrolüüdilahuse koostisest,õhuhapniku juurdepääsust,metallist leiduvatest lisanditest jms.17.Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.Nt:metalli reageerimine kuivade gaaside(hapn.kloor,vääveldioksi.jt) v vedelikega:bensiin,õli vms.Tavatingimustes on keem.korrosiooon väheoluline.Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal tem. Nt metallide kuumtöötlemisel, automootoris,ahjudes jne.18.Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingim. On metalli kokkupuude elektrolüüdilausega. Üheks osareaktsioonikson metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine.19.looduse levinumad al ja fe.20.
· plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. 4. KORROSIOONITÕRJE Igal aastal hävineb korrosiooni tõttu ca 10% maailma terasetoodangust. Seetõttu pööratakse korrosioonitõrjele suurt tähelepanu. Põhimõtteliselt on elektrokeemilise korrosiooni pidurdamiseks kaks meetodit: · korrosiooniahela katkestamine · elektrokeemiline kaitse Autotehnikas on kasutusel esimene meetod. Korrosioonitõrjeks eraldatakse metallipind kaitsekatetega võimalikust elektrolüüdist. Selleks kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted võivad olla tsingist, tinast, kroomist, niklist jne.. Mittemetalsed katted on fosfaadid, värvid, plastid ning kaitsemäärded.
Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp. Tekib põhisaadusena rauatagi e- Fe3O4, kuumutamises kloori atmosfääris tekib raud(III) kloriid. 4)Elektrokeemiline korrosioon: Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. 5)korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Mida happelisem on lahus on kiirem ja mida paremini pääseb õhuhapnik metallini. Kui puhas metall, seda kiiremini
Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest Sissejuhatus Metallide korrosioon on lahutamatult seotud metallide kasutamisega. Nii nagu erinevad teineteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas vägagi erinevad. Ka kontakt erinevate metallide vahel võib otsustavalt muuta korrosioonikiirust vastavas keskkonnas. Korrosiooniks peetakse metallide ning nende sulamite hävimist keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise korrosiooni tõttu. Selle tulemusel metallid purunevad ja muutuvad kasutuskõlbmatuks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid. Korrosiooni tekkeprotsessi saab pikendada pindu kaitstes vastavate vahenditega. Nendeks võivad olla erinevad õlid, värvid, lakid ja emailid. Samuti on loodud ka erinevate metallide sulameid, mis on korrosiooni tekkele vastupidavamad. Korrosioon ja sellega seotud kahjustused on seotud suurte kulutustega
Elektrilise potentsiaali erinevus membraani siseküljes (negatiivsem) ja välisküljes (positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal). Säiluva potentsiaali põhjuseks on pumpade ( aktiivsed transportsüsteemid, mis kasutavad ATP hüdrolüüsi energiat) funktsioneerimine membraanis. Ainete elektrokeemilise potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel). *Reguleerib kanalivalkude avatust: 1) hüperpolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakku sisse; 2) depolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakkudest välja.
Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu. Elektrokeemiline- galvaanielemendi teke, aktiivsem metall anoodiks ja vähem aktiivsem katoodiks 3.Miks metallide tootmiseks nende ühenditest tuleb energiat kulutada ,metallide korrosioon aga toimub iseeneslikult ? Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on
Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või
Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas (tööstuses) oleva ainega (oksüdeerijaga). Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside nagu hapnik, kloor ja vääveldioksiid või
Tüüpilised anoodreaktsioonid: Cu 2e- = Cu2+ 2Cl- -2e- = Cl2 Fe2+ - 2e- = Fe3+ Galvaani- ja elektrolüüsiahel Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile Elektrolüütilised: Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat · Ag elektrood on positiivne anood · Cu elektrood on negatiivne katood · Reaktsioon kulgeb elektrolüütilises ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu Elektroodpotensiaal, definitsioon- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Nernsti võrrand- Kontsentratsiooni mõju elektroodpotentsiaalile. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. Pöörduva poolreaktsiooni korral: aA + bB + ne- = cC + dD Asendades arvud saadud valemisse ja 25 oC juures MnO4- + 5 e- + 8H+ = Mn2+ + 4 H2O · Elektroodi standardpotentsiaal E0
Anood-elektrood,millel toimub oksüdatsioonireaktsioon Galvaani- ja elektrolüüsiahel Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile Elektrolüütilised: Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat · Ag elektrood on positiivne anood · Cu elektrood on negatiivne katood · Reaktsioon kulgeb elektrolüütilises ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu Elektroodpotensiaal, definitsioon: Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Kontsentratsiooni mõju elektroodpotentsiaalile. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. Pöörduva poolreaktsiooni korral: aA + bB + ne- = cC + dD Nernsti võrrand: Elektroodi standarpotensiaal: E0 on elektroodide potensiaal,kui lähteproduktidel on konsentratsioon 0.See sõltub
.......................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6. Elekrokeemiline korrosioon.........................................................................................7 2.7. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje...............................................................................7 2.8. Biokorrosioon...............................................................................................................8 2.9. Biokorrosioonitõrje.......................................................................................................8 3. Mineraalsed soojaisolatsiooni materjalid.............................................................................9
Leelisakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Kütuseelemendid Kütuseelement on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil. Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile
Elektrokeemia on tehnika- ja teadusharu, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ning lahuse ja metalli või muu elektrijuhi piirpinnal toimuvaid keemilisi reaktsioone, kus toimub elektroni ülekanne elektroodilt lahusesse või vastupidi. Kui keemiline reaktsioon toimub välise potentsiaali toimel või kui keemiline reaktsioon tekitab lahuses potentsiaali, on tegemist elektrokeemilise reaktsiooniga. Reaktsioone, kus elektron kantakse üle molekulilt molekulile, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Elektrokeemias on reeglina oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsess üksteisest ruumiliselt eraldatud ning omavahel ühendatud välise vooluringi abil. Kõige tavalisemaks elektrokeemia näiteks võib tuua keemilised vooluallikad näiteks akud, telefonid jms mille päevane kasutamine on väga lai. Akudelt saadav elektrijõud paneb asjad liikuma.
H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape: 1) Metallide (mis asuvad metallide elektrokeemilise pingereas enne vesinikku) reageerimine (lahjendatud) hapetega: Zn + HCl ZnCl + H2 2) Al, Zn jt. amfoteerseid ühendeid moodustavate metallide reageerimisel leeliste lahustega: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3) Aktiivsete (1. ja 2. rühma) metallide reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 4) Raua veeauru meetod (veeaur juhitakse läbi hõõguva raua) :
Objekt on üliväike, ca 100 nm paks, asetatakse 3 mm läbimõõduga võrgu peale ja asub objektiivi pooluskingade vahel. Seda saab GONIOMEETRI abil liigutada igas suunas ja kallutada. 5. Kui paks võib maksimaalselt olla objekt TEMs? Elektronid suudavad tungida labi ainest paksusega umbes 100 nm. 6. Kui paks võib olla TEM objekt? Objektide paksus umbes 5 µm, dia 3 mm. Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise voi ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm. 7. Kui suur vaakum on elektronmikroskoobi kolonnis? Kaheastmeline eelvaakum (10-2 torri) tekitatakse rotatsioonpumbaga. Kõrgvaakum tekitatakse õlidifusioonpumbaga (10-5torri). 8. Kuidas koondatakse ja hajutatakse elektronkiirt? Elektronmagnetilised läätsed fokusseerivad paralleelsed kiired mingile kindlale punktile optilisel teljel
Vali üks: a. vähendada detaili kaal b. valmistada detailil keerulised elemendid c. vähendada detaili pinnakaredust d. eemaldada materjali kuni 20 mm sügavuselt Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel stantsimisel elektrolüüdina kasutatakse Vali üks: a. NaCl b. NaO3 c. CaCl3 d. Al2O3 Küsimus 12 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilise lihvimise pealiikumiseks on Vali üks: a. katoodi pöörlemine b. anoodi pöörlemine c. katoodi ettenihe liikumine d. anoodi ettenihe liikumine Küsimus 13 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida laserlõikamisega tehtud lõige ristseisu tolerants u (vt joonis) kui lõigatud materjali paksus on 10,6 mm. Lõikepinna kvaliteet 1 klassi järgi on leitav valemiga: u=0,05+0,03·s, kus s - on lõigatava materjali paksus, mm.
- Elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. See lahus võib olla looduslik vesi või õhus märkamatu veekiht. (Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4. Miks saab elektrokeemiline korrosioon toimuda ka niiskes õhus? Niiskes õhus moodustub metalli pinnale õhuke märkamatu veekiht. Selles veekihis leidub alati elektrolüüte, nt õhus sisalduva CO2 lahustumisel tekkivat süsihapet. Sellega on elektrokeemilise korrosiooni põhitingimus täidetud. (Põhitingimus on, et lahuses on ka mõni piisavalt tugev oksüdeerija, nt vesinikioonid, õhuhapnik vms.) 5. Millisteks poolreaktsioonideks jaguneb metallide elektrokeemiline korrosioon: a) happelises lahuses - esimene pool: raua oksüdeerumine (moodustuvad Fe2+ ioonid, mis lähevad lahusesse.) teine pool: redutseerimisreaktsioon (Siin kasutatakse ära
3+ - 2+ Fe + e = Fe 2Cl- -2e = Cl2 - - + + NO3 + 10H + 8e- = NH4 + 3H2O Fe - 2e = Fe 2+ - 3+ 43. Elektroodpotentsiaal, definitsioon. Elektroodipotentsiaal on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. Näitab, mil määral erineb elektrokeemilise ahela kontsentratsioon tasakaalukonstandist. 44. Nernsti võrrand. 45. Elektroodi standardpotentsiaal. Elektroodi standardpotentsiaal E0 Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Standardpotentsiaalidest Eº saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse Eº-ga metallid redutseerivad
Elektroni poolt tehtav ja termodünaamiliselt maksimaalne kasulik töö Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand: Metalli asetamisel elektrolüüdi lahuses esineb kaks faasi ( ja ). Metalli kristallvõrest eralduvad positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse, metall ise jääb negatiivselt laetuks. Toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise nii keemiline- kui ka elektriline töö. Laetud osakeste elektrilist olekut antud faasis iseloomustatakse elektrokeemilise potentsiaaliga , kus zF väljendab laetud osakese elektrilist energiat antud faasis ja on laetud osakese potentsiaal faasi anud punktis. (=-) Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja tekitavad elektrilise kaksikkihi. Metalliioonide keemiliste potentsiaalide erinevus metallis ja lahuses on võrdne ioonide metallist lahusesse viimise elektrilise tööga zF, seega oks-red=zF (-potentsiaalide erinevus metalli ja lahuse pinnal)
vaid pigem on see patareisarnane energiakandja: vesiniku tootmiseks läheb vaja eelnevalt jõujaamade toodetud energiat. Kui selleks kasutada ainult taastuv- või tuumaenergiat, oleks süsinikdioksiidi paiskumine atmosfääri olematu. Praegu ei ole see aga reaalne, hoolimata vesiniku küllusest. Vesinikul töötav auto muundab oma mootoris vesiniku keemilise energia mehaaniliseks, seda kas põletamise abil nagu sisepõlemismootorites või erilises kütuseelemendis aset leidva elektrokeemilise muundamise kaudu. Vesinikelemendis reageerivad vesinik ja hapnik elektrolüüdi juuresolekul tulemuseks on kasutatav elektrienergia. TechnologyReview kohaselt ei ole aga vesinikkütusest lähemal ajal loota lahendust inimkonda painavatele energiaprobleemidele, ükskõik kui geniaalsed vesinikul liikuvate autode lahendused ka oleks. Summaarselt paiskab kütuseks kasutatava vesiniku tootmisprotsess õhku lihtsalt veelgi rohkem saastet kui tavaline auto oma eluajal.
VI. Standardalektroodpotentsiaal Vaatleme Nernsti võrrandi: Siin on standard elektroodpotentsiaal ja arvuliselt võrdne potentsiaali väärtusega juhul kui elektroodreaktsioonist osavõtvate komponentide aktiivsused on võrdsed ühega. Selle väärtused on leitavad käsiraamatutest. Aktiivsetel metallidel, nagu tsingil, on on negatiivne, st. metalli laeng on negatiivne, lahuse potentsiaal on posiitvne. Vähem altiivsetel metallidel, näiteks vasel, on positiivne: VII. Elektrokeemilise elemendi termodünaamika - VII. II liiki elektroodid II liiki elektroodid- elektroodid, kus metallelektrood asub selle metalli raskestilahustuvat ühendit sisaldavas ja viimasega ühist aniooni omava hästilahustuva soola lahuses. Neid elektroode kasutatakse võrdluselektroodidena. Üheks näiteks on hõbe-hõbekloriidelektrood Teiseks näiteks II liiki elektroodist on kalomelelektrood Kalomelelektroodi potentsiaali määrab tasakaal:
Elektrokeemiline ahel Põhimõisted *Võrdluselektrood- teada elektroodpotentsiaaliga Ev, mis ei sõltu analüüsitava aine kontsentratsioonist ega ka ühestki teisest ioonist lahuses; *Võrdluselektrood on alati potentsiomeetrias anoodiks; *Indikaatorelektrood- on alati analüüsitavas lahuses, tema potentsiaal on Ei, mis sõltub analüüsitava aine aktiivsusest; *soolasild- väldib analüüsitava lahuse komponentide segunemist võrdluselektroodi lahusega, difusioonipotentsiaal Ed; *Elektrokeemilise ahela potentsiaal: E= Ei - Ev + Ed Potentsiomeetrilise analüüsi käigus mõõdetakse ahela potentsiaal ja indikaatorelektroodi potentsiaali järgi arvutatakse analüüsitava aine kontsentratsioon Võrdluselektroodid Ideaalne võrdluselektrood omab täpselt teada potentsiaali, mis on konstantne ja ei sõltu analüüsitava aine lahuse koostisest. Standard vesinikelektrood (SHE) Keeruline töötada H2 juhitakse läbi 1M HCl lahuse Plaatina musta korraliku pinna saamine on tülikas;
Fragmendid saadakse lõigates DNA ja RNA spetsiifiliste ensüümidega. Lahutamine toimub geelis, milles on kapillaarid. Fragmendid märgistatakse fluorestseeruvate rühmadega; ergastatakse kasutades LED lampi; emissiooni registreerib CCD kaamera. 44.Elektrokeemiline rakk Elektrokeemia - analüütiline meetod, kus kasutatakse analüüdi kontsi määramiseks või analüüdi keemilise reakttiivsuse määramiseks potensiaali, laengu või voolu mõõtmist. 45.Elektrokeemilise raku potentsiaal Elektrokeemilise rakku iseloomustavaks parameetriks on elektromotoorjõud. Lahus-elektrood piiril tekib elektroodi potentsiaal. Ühe elektroodi potentsiaali mõõta ei saa. Selleks on vaja mõõta indikaator- ja võrdluselektroodi potentsiaalide vahe - POT põhimõte. 46.Võrdlus ja indikaatorelektroodid Võrdluselektrood - potentsiaal on konstantne ja ei sõltu mõõdetava lahuse koostisest. Potensiaali väärtus on stabiilne ajas ja hea reprodutseeritavusega. Indikaatorelektrood - potentsiaal muutub
· Mürkkemikaalide sattumisel organismi võib kahjustada närvisüsteemi 7. Mida näitavad veeproovi BHT ja KHT? Kuidas neid määratakse? - Bioloogiline hapnikutarve (BHT) näitab hapniku hulka mis on vajalik orgaanilise aine bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul - Keemiline hapnikutarve (KHT) on orgaanilise aine lagunemise näitaja, mõõdetud hapnikutarbimisena kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise oksüdeerumise protsessis Määratakse elektrokeemilise analüsaatoriga. 8. Mis on osoon ja miks on tema olemasolu atmosfääris vajalik? Osoon on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. On keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid aineid. On vajalik atmosfääris, sest neelab UV kiirgust, mis on kahjulik elusorganismidele. 9. Kuidas sõltub alkoholide lahustuvus süsivesinikuahela pikkusest molekulis? Põhjenda.
transporditakse mitokondrisse. Mitokondrite genoom pärandub emaliini pidi, Mitokondri enda kodeeritud vähesed valgud muteerub umbes kümme korda kiiremini kui asuvad põhiliselt mitokondrite sisemembraanil. rakutuumas paiknev DNA ning mitokondrile on omane Valkude transpordil mitokondrisse kasutatakse rekombinatsiooni puudumine. Need omadused lisaks ATP lagundamise energiale ka koostöös mtDNA mutatsioonidega võimaldavad elektrokeemilise gradiendi energiat. koostada fülogeneetilisi puid ning analüüsida inimpopulatsioonide rännet ja ajalugu. Mitokondri maatriksisse liikumise signaal on valkude N-terminaalse otsa 15–30 aminohappe Inimese mitokondriaalne DNA on üks väiksemaid, pikkune signaaljärjestus. pikkusega 16 569 aluspaari, kodeerib kahte rRNA ja
märgata juba varakult. Inhibiitoriga katseklaasis oli sinust värvust märgata hiljem ja värvi muutus ei olnud eriti intensiivne võrreldes esimese katseklaasiga. Inhibiitoriga katseklaasis hakkas raud korrodeeruma hiljem ja aeglasemalt kui esimeses katseklaasis. Järelikult inhibiitor pidurdas reaktsiooni kiirust. Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe -2e⁻ → Fe²⁺ 2H⁺ +2e⁻→ H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Fe 4. Kokkuvõte ja järeldused Tutvusin elektrokeemilise korrosiooniga ja selle ennetamisega. Katsetasime erinevaid viise, kuidas elektrokeemilist korrosiooni ennetada. Esimene meetod, mida me katsetasime oli galvaanipaaride moodustamine. Galvaanipaare moodustades on võimalik kaitsta materjale korrosiooni eest. Cl⁻ioonid kiirendavad reaktsiooni rohkem, kui SO4²⁻ ioonid. Et silmaga näha korrosiooni toimumist kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust, mis Fe²⁺ ioonide olemasolul värvub lahuses siniseks.
13. U - kujulise toru kaks haru A ja B on lahutatud membraaniga, mis on läbitav vee ja glükoosi molekulidele, aga mitte sahharoosi molekulidele. Haru A on esialgselt täidetud 2M sahharoosi ja 1M glükoosi lahusega. haru B on täidetud 1M sahharoosi ja 2M glükoosiga. Millised muutused on torudes toimunud pärast tasakaalu saabumist? A on kõrgem kui B 14. Ioonide kergendatud difusioon läbi membraani toimub elektrokeemilise potentsiaali gradiendi suunas 15. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr lahustunud aine molekulid membraani 1l küljel 16. Kromatiid on pool metafaasse kromosoomi DNA-st 17. RNA transkripti protsessingu käigus toimub a ja c mõlemad 18. Mis on RNA polümeraasi seostumiskohaks geenil? promootorpiirkond 19. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 20
(glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud.· 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud (konspekt!) 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.: ainete transport läbi membraani· ioongradiendi tekitamine· signaalide vastuvõtt ja edasiandmine· vahendab tsütoskeleti kinnitumist membraanidele· võimaldab kontakte teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11
Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO 2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1. Tabel 1 Tsingitud raudpleki pinnal Tinatatud raudpleki puhul (Fe - Vaskneet ja raud (Fe - Cu) (Zn - Fe) korrodeerub Zn. Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Metallide elektrokeemiline pingerida: Li K Ba Ca Na Mg A Mn Zn Cr Fe N S Pb H Cu Hg Ag Pt Au l i n
tootmise, transpordi ja käitlemise infrastruktuuri väljaarendamine kujul, mis oleks majanduslikult põhjendatud, võimaldaks laialdaselt kasutusele võtta kütuseelemendid. Mis on kütuseelement? Esimese kütuseelemendi koostas sir William Growe Inglismaalt juba 1839. aastal. Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel (anoodil) vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise
Galvaanielemendi elektromotoorjud on määratud elektroodide potentsiaalide vahega Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Metallide korrosiooni jaotatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemiline korrosioon toimub tavaliselt kuivades gaasides või mitteelektrolüütidest vedelikes, kus metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega. Praktikas on see tähtis näiteks kuivas õhus kõrgematel temperatuuridel. Elektrokeemilise korrosiooni korral koosneb protsess kahest omavahel seotud keemilisest reaktsioonist, mis toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid. Korrosiooni kiirus on seda suurem, mida kaugemal teineteisest asuvad pingereas galvaanilise paari moodustanud metallid. Korrosiooni mjutab ka lahustunud elektrolüüt - mida tugevam see on, seda suurem on korrosiooni kiirus. Elektrolüüs-ainete lagunemine elektrivoolu toimel
difusioonikiirus lahusest elektroodile ja rakendatava pinge edasine suurendamine ei tõsta voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe. Ülepinge- voolu all oleva elektroodi potentsiaal I nihet sama elektroodi tasakaalupotentsiaali t suhtes, mis on tingitud elektrokeemilise reaktsiooni aeglusest. Difusiooni piirvoolu tihedus sõltub lineaarselt depolarisaatori kontsentratsioonist lahuses. Difusiooni piirvoolu tugevus on määratud polarograafilise laine kõrgusega. Seda ei saa muuta elektroodi edasise polariseerimisega. Voolutugevuse aeglane tõus on tingitud jääkvoolu liitumisest difusiooni piirvoolule. Lineaarne seos difusiooni tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele apolarograafilisele analüüsile.
Valgud võivad hõlbustada molekulide või ioonide transporti, tõstes selle kiirust. Lahustunud aine liigub ainult eelistatud suunda. Valgud omavad afiinsust ja selektiivsust transporditava aine suhtes. Transport allub küllastuskineetikale. Ntks glükoosi transport erütrotsüütides. 9. Difusiooni ja transportervahendatud transpordi erinevused Aktiivse transpordi süsteemid. Aktiivne transport kulgeb nii, et lahustunud ained liiguvad vastupidiselt elektrokeemilise gradiendi suunale. See vajab lisaenergiat, mille allikaks võib olla ATP, valgus või ioongradientides salvestatud energia. Primaarne aktiivne transport loob ja säilitab ioonide kontsentratsioonigradiente raku väliskeskkonna vahel, toimib ATP hüdrolüüsi energia arvel. ATPaasid katalüütilised valgud ("pumbad"), mis on võimelised ATP-d hüdrolüüsima ja vabanevat energiat kasutama, et muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na+,K+-ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na+ ja
101. Keemiliste reaktsioonide liigitus- mittepööratavad ioonreaktsioonid; pööratav. 102. Redoksreaktsioonid- oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. n Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu II 0 2+ Cu + 2e- Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- Zn2+ redutseerija 103. Galvaanielement- Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud KCl lahust sisaldava sillaga (soolasild). 104. Elektroodpotentsiaalid- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Standartne elektroodpotentsiaal- Kõikide teiste elektroodide potentsiaalevesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine- E0 = E0oks E0red Katood anood E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida- Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järg. 107
nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel ületatakse aksonikünka piirkonnas pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtus, siis viimased avanevad ning järgneb intensiivne Na
7 Pronks on vase sulam tina, plii, raua või alumiiniumiga. Messing on vase ja tsingi sulam. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam.7 Magneesiumsulamid sisaldavad kuni 99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.6 Alumiiniumisulamid koosnevad lisaks alumiiniumile põhiliselt vaske, tsinki, magneesiumi, mangaani ja räni.3 Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ning nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tõttu metallid purunevad kas osaliselt või täielikult.1 4 Korrosioonitõrje Metalle on võimalik korrosiooni eest kaitsta metalsete ja mittemetalsete katetega. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt, mittemetalsed katted on värvid, fosfaadid, plastid, lakid jt. 1 5 2. POLÜMEERMATERJALID Liigitus
annaabi.ee 
