löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 1) Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid
Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Printerite hooldus Et printerit hoida tuleb kasutada kvaliteetseid tooteid. Kui aga täita toonereid, siis soovitatav on seda teha teenusepakkuja juures, kes tunneb oma tööd ja annab kindluse, et alati on võimalik saada probleemi korral abi. Lisaks on oluline roll ka paberil. Soovitatav on kasutada kvaliteetseid
· jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia · Magnetograafia · Lonograafia · Nanograafia · elkograafia 5.Mis on matriks printer ? Kuidas see trükib ? · maatriksprinter - trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõel vajalikul hetkel paberile ja tekib soovitud kujutis (täht) 6
600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi. Arvuti UNIVAC kasutati neil UNIPRINTEREID. Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus, elektrograafia) Printerite Jagunemine : Printer | Löökprinter nõel- õis - ridaprinteri löögitaprinter termoprinter, fotoelektriline printer (LED, Laser), jugaprinter (tindiprinter) Nõelmaatriksprinter nõelmaatriksprinteri tööpõhimõted on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Tindiprinter viimaste aastate üheks kõige popimaks prinditehnoloogiaks on kujunenud
hind väga madal. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni. tagasihoidlik prindikvaliteet kõrge müratase Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit. Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Mõistlik printimiskiirus Rahuldav kvaliteet Vähene elektrikulu Termoelemendid on koondatud maatriksiks. Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur
trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1) löökprinterid 2) löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. J oonis 1. Printerite tüübistik Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada
Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. 2.2 Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või – keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 2.2.1 Termoprinterid Termoprinteri tööpõhimõte seisneb selles, et ta kuumutab valikuliselt kuumustundliku paberi eri piirkondi. Must-valgeid termoprintereid kasutatakse kassaaparaatides, pangaautomaatides ja muudes masinates, mis väljastavad kviitungeid, lisaks kasutasid mõned vanad faksiaparaadid termoprintimise süsteemi. Värvilist trükist on võimalik saada spetsiaalset paberit kasutades, erinevate temperatuuridega saab erinevaid värve.
(printimine isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele, printimine ebasobivas keskkonnas). Löökprinterite puuduseks on nende halb trükikvaliteet ja paindlikkuse ning töötamise puudumine raskemate kirjaliikide (fonts), piltide, värvide puhul. Samuti on märkimisväärselt kõrge ka aeglase löökprinteri müratase. Löögita printerid seevatsu kasutavad kujutuse tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu paberit 4. TÖÖKIIRUS Üheks oluliseks näitajaks tuleb printerite puhul lugeda ka nende printimiskiirust. Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm pages per minute).
17. Selgita print on demand mõistet, millise trükitehnoloogia juures ja miks seda Kasutatakse trükitakse ainult vajalik kogus trükisest. Digis Hoiab krõbisevat kokku ega raiska laoruumi 18. Mis on suurim erinevus digitaalse trükitehnoloogia ja teiste tehnoloogiate Vahel Puudub klassikalises mõttes trükiplaat 19. Digitaalse trükitehnoloogia alaliigid • Risograafia • Lameofset • Elektrograafia • Jugatrükk • Termograafia • Magnetograafia • Lonograafia • Nanograafia • elkograafia 20. Jugatrüki kasutusalad Jugatrüki kasutusalad Jugatrükk on leidnud viimasel ajal väga laialdast kasutust. Siin on toodud kasutusalad, millega oleme kokku puutunud igapäevases elus: 1. Kontoritrükiste valmistamine 2. Proovitrükk trükitööstuses 3
Seejärel löökhaamer lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Kui märk trükitud, jätkab ratas liikumist, otsides välja järgmist prinditavat märki, kuni rea lõpuni. Kokkuvõtvalt on seda tüüpi printerid reeglina väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Löögita printerid: Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Löögita printerid jagunevad kolme suuremasse gruppi, mis omakorda jagunevad alagruppideks. · Jugaprinter ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalset paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega.
Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1. löökprinterid 2. löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
2. löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. Joonis 1. Printerite tüübistik Sõltuvalt operatsioonisüsteemist ja printeri tüübist lõplik lehekülg (lehepoogen) kirjeldatakse kas arvuti või printeri keskseadme (CPU) abil. Mõlemal juhul muutmälu (RAM) säilitab lehekülje rasterkirjeldust niikaua, kuni märketekitav mehhanism selle välja prindib. PDL (page description
trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: löökprinterid löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või – keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on näha enimlevinud printerite tüübid. 51 Arvutiga, mille välisseadmeks printer tegelikult on, seob teda eriline liides. Dokumendi trükkimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark – ja riistvaraliste vahenditega .
annaabi.ee 
