Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerimisel. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu –või vedelikuosakesi, annavad ioonid oma laengu neile üle ja laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks ja märgadeks. Nende puhastusaste on keskmiselt 99%. Eelisteks on väike energiakulu gaasi puhastamiseks, võimalus töödelda kuuma ja keemiliselt agressiivset gaasi ning neid saab kasutada ka väga väikeste tolmuosakeste eraldamiseks. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga.
Et seda vältida, tekitatakse elektrofiltrites ebaühtlane elektriväli nii, et kaugenemisel koroneer-elektroodist toru- või plaadikujulise sadestuselektroodi poole pinge langeb. Joonisel 3.6(a) on näidatud elektroodide asetus elektrofiltris ja 3.6(b) torukujuline elektrofilter. Elektrofiltrid töötavad ainult kõrgepingelise (40-75 kV) alalisvooluga, sest vahelduvvoolu kasutamisel hakkavad laetud osakesed kiiresti muutma oma liikumissuunda ning gaasiga välja kanduma. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks (kus eraldatakse kuiva tolmu) ja märgadeks (kus eraldatakse veeauru kondenseerumise tulemusena niiskunud tolmu, piisku ja udu). Kuivelektrofiltrid on enamasti plaadikujuliste sadestuselektroodidega, märjad toru-kujulistega. Märgasid elektrofiltreid kasutatakse näiteks väävelhappetööstuses raskelt eralduva väävelhappeudu kinnipüüdmisel. Elektrofiltrite keskmine puhastusaste on 99 %. Nende eelisteks on suhteliselt väike energiakulu gaasi
annaabi.ee 
