Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi
Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat · Orkestriteoseid · Teoseid sooloinstrumendile / sooloinstrumentidele ja orkestrile · Ansambliteoseid · Teoseid sooloinstrumendile · Vokaal- ja koorimuusikat · Elektroonilisi, elektroakustilisi ja multimeedia teoseid · Kujundusmuusikat · Levimuusikat · Orkestratsioone ja seadeid Teose iseloomustus: Kuulates ei vähem ega rohkem kui 39 teost, mitte küll kõiki terviklikult, leidsin ma enda jaoks seitse, mis olid teistest minu jaoks kuidagi erinevad. Nendeks olid ,,Sümfoonia", ,,Tänavatel tantsija", ,,Lumehobuste peremees", ,,Kena on sind kuulata", ,,Täherahvas", ,,Op!- variatsioonid" ja ,,Esimesed sammud". Kuid neist seitsmest osutus ikkagi lemmikuks
müütidest, legendidest, luulest, näidenditest, isegi piiblist. Mõnikord, kuuldes põnevat muusikapala, tunneb lavastaja, et sellest saaks suurepärase balleti. Seda muusikat korduvalt kuulates hakkavad tema kujutluses kujunema lavapildid. Samas võib tellida ballettmeister tellida heliloojalt uue muusikateose. Ta visandab oma mõtted ja helilooja loob muusika, mida balleti lavastaja saab kasutada Tänapäeva balleti muusikas võib efekti saavutamiseks kasutada elektroakustilisi pille ja ebatavalisi helisid. Etendus Saalis Saalis särab kuldne valgus, eesriie on suletud. Lavaalusest orkestriruumist kostab muusikahelisid, kui pillimehed instrumente häälistavad. Saalis läheb hämaraks ja sabub vaikus. Siseneb dirigent ja astub poodiumile. Siis hakkab orkester mängima avamängu, elavat sissejuhatavat
unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene lähedasemaks ja arusaadavamaks. Piltluule kõrval pöörab Laaban tähelepanu keele kõlale. Häälutus on eksperimentaalne kunstivorm, mis seob kirjanduse, muusika ja teatrivõtteid ning nüüdisaegseid elektroakustilisi vahendeid. Laaban vastandus sageli üldlevinud vaadetele. Ivar Grünthal (1924 -1996) Temaloomingu kõrgaegoli 50.,60.aastatel.Esimenekogu"Uni lahtistesilamdega" ilmus 1951. Tema loomingu läbivaks printsiibiks on vastandite ühendamine. Ta ühendas traditsioonilise vormi ja moodseelutunnetuse.Inspiratsioonileidis takooli-jasõjaaastatest.Temaloomingutvõibjagada kaheks perioodiks. Karl Ristikivi (1912-1977) Ristikivi saituntuksjuba1930.,1940.aastatevahetusel,mililmus temaTallinnatriloogia
Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas. Looming on kompositsioonitehniliselt ja väljenduslikult mitmekesine, tema stiili püsijooned on muusikalise materjali põhjalik arendus ja eripäraste dramaturgiliste ideede põhjustatud tavatud vormilahendused; Esimesena kasutanud arvuti abi. Kirjutanud balletid ,,Anselmi lugu","Pantomiim" ja ,,Sisalik", 4 sümfooniat, kantaate ,,Elust ja surmast", klaverikontserdid, orkestriteosed ,,Olümpiamuusika" (1980), elektroakustilisi ja kammerteoseid, klaverpalu ning muusika umbes 50 filmile. Arvo Pärt. Sündis 11.sep.1935 Paides. 1980 emigreerus, Austria kodanik, elab Berliinis. Viljeles 1960 eesti muusika avangardset suunda äärmuslikemalt, rakendas esimesena dodekafooniat ("Nekroloog" sümfooniaorkestrile) aastast 1963 ühendas seda sonoristliku kõlakäsitlusega ja aleatoorikaga, sageli ka kollaaztehnikaga. Hakkas 1971 kirjutama valdavalt
annaabi.ee 
