Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Elektrivõrk kodus - sarnased materjalid

pistik, elektriv, elektritarviti, kaitsme, liti, elektripliit, elamute, kaitsmed, elekter, peakilbi, pistikutega, kasutamisel, seep, asuda, hedaste, litada, boiler, tubade, rguga, elamutes, ehitusviimistlus, arvesti, tolmuimeja, ohutusn
thumbnail
2
docx

Elektrivõrk

Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud ­ nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam ­ on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult j

Elektrimaterjald
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Elekter kodus

Kirjuta koolinimi siia ELEKTER KODUS Uurimistöö 9. klass Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Elektriohutus

1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes

Elektriohutus ja seadusandlus
137 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Elekter kodus esitlus

01A  Pinget mõõdetakse voltides (1V)  Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V  Võimsust mõõdetakse vattides (1W)  Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW.  Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis?  Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed  Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis.  Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse  Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega   SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe  Pistikupesa teine klemm  Maandatud  Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga.

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elekter kodus

osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elektrivarustus

4. allakirjutanud isiku andmeid (tegemist peab olema isikuga, kellel on õigus sõlmida tootja või tema Euroopa Majanduspiirkonnas asuva volitatus esindaja nimel lepinguid); 5. vastavusmärgi esmakordselt kasutamise aasta kaks viimast aastaarvu; Kaitsmed Toiteahela peakaitsmed on gG tüüpi 32A, Ühefaasilise lühise suurus liitumispunktis on 320A. Kaabel liitumiskilbist rühmakilpi on tehtud kaabliga 5G6 ning tema pikkus on 40m. Rühmakilbist läbi kaitsme C13A väljub kaabel 3G1,5 pikkusega 25m pistikupesa.

Ärieetika
44 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti elektrivõrk

ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 3 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas....................................................................................................5 2.4Estlink 1........................................................................................

Elektrivõrgud
27 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Elekter meie kodus

Mis on lhis? - Lhiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega vrreldes vga vike. Miks on korterisse vaja elektri kaitsmeid? - Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes letab lubatud vrtuse. Mitu elektrijuhet tuleb majja? - 2 Mis juhtmed need on? - Nulljuhe, faasijuhe. Millal inimene vib saada elektrilgi: a) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasijuhtme ja Maaga. b) Kui ta on heaegses kokkupuutes faasi- ja nulljuhtmega. Miks ei tohi sulavkaitset ise suvalise metallitraadiga parandada? - Suvaline metall ei sula vikestel temperatuuridel ennetamaks tulekahjut lhis phjustab juhtmete lekuumenemise selleks mittesobivas kohas. Mis on pingeindikaator?` - 2juhtme: null- ja faasijuhe eristamiseks. Pingeindikaatori lamp sttib kui tema metallotsaga puudutada faasijuhet. Mis on elektriliste soojusriistade kige thtaim osa? - Ktteelement ( kttekeha ) Mitu hendusklemmi on hglambis? - 2 Kus nad asuvad? - Keermestikus ja phjk

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektrivõrkude projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Projekt õppeaines Elektrivõrgud Elektrivõrgu planeerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Kaisa Kaasik 050841 Erik Tammesson 050442 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................2 Töö käik .................................................................................................................................3 Elektrivõrgu plaan ..................................................................................................................4 Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine (punktid 1-3)....................................................4 Elektrivõrgu elektriline skeem .......................................................

Elektrivõrgud
169 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektriohutus

ravimenetlusteks kasutatavas ruumis · kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed ­ 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega ­ II klass · kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed ­ III klass. Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni

Riski- ja ohutusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrivool

Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elektrisoojendusr

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat: Elekter

Elektrivõrk kodus Elekter on kodus nii endastmõistetav ja igapäevaselt vajalik, et sageli ei mõelda sellega kaasnevatele ohtudele. Ohu alahindamise, teadmatuse, ettevaatamatuse või hooletuse tõttu võib elekter põhjustada raskeid õnnetusi: tulekahju, vigastusi, surma. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid.

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Elekter kodus ( slaidid )

Elekter kodus Alvar Kägo Milline on kodune elektrivõrk? · Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. · Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V · Elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti. · Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud · Elekter jõuab majapidamisse elektrikaabli kaudu kas maa alt või õhust. Mida kujutab endast faasijuhe, nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale

Elektrijaamad
33 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elektroenergeetika alused

Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator). Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. 3. Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1940ndate lõpp, 50ndate algus. 1940. a olid elektrienergia ülekandeliinid koondunud suuremate elektrijaamade ümbrusesse ning moodustasid neli praktiliselt eraldiseisvat teeninduspiirkonda ­ Tallinn, Ellamaa, Virumaa ja Ulila. Seega ei olnud võimalik ühendada olemasolevaid jõujaamu paralleeltööle ehk kanda üle

Elektroenergeetika alused
254 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Slideshow: Elekter kodus

Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elekter

Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige saged

Elektriaparaadid
94 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Magnet ja võimsus

Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli ­ jõujooned on kinnised r

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Alajaamad II osa

Loengukursus AEK 3025 13 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid Lihtsaim ja ühtlasi odavaim on ühekordsete kogumislattidega jaotla, milles iga ühendus seotakse kogumislattidega võimsuslüliti, latilahklüliti ja liinilahklüliti abil (vt jn 5.1). L a tila h k lü liti V õ im s u s lü liti L iin ila h k lü liti Joonis 5.1. Ühekordsete kogumislattidega jaotla skeem Skeemi puuduseks on jaotla väljalülitumine lühise korral kogumislattidel ja latilahklülitis. Lühis võimsuslülitis tekitab sama olukorra.

Elektrijaamad
22 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Alajaamade konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa

Elektrotehnika
189 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Veebipõhine infosüsteem

Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. 8) Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid: Ära kustuta vastu tuult! Kustuta leegi jalga, mitte latva! Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest! Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse! Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks!

Ohuõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal; · väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s); · lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s) · suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s) · pika katkestusega (üle 15 s). 1.4 ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: · tavalise pistikuga elektritarvitid ­ 0-klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus-

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ

FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................

Elektrivõrgud
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlev kirjand: e-raamatud ja Eesti

Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda ­ iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. Siiski on härra Tamm veendunu

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Elektriohutus praktikum

kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass A: http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja ­paigaldisel? V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri tootmine, edastamine, jaotamine. A: http://www.e- ope

Töökeskkond
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb)

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Elektriohutus labor

kontaktandmed. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (4.peeatükk, par 11) 3 Kuidas jagunevad elektritarvitid? . V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 4 Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja ­paigaldisel? . V: Elektritarviti tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud elektriseade. A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/31_elektripaigaldiste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html , http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html

Riski- ja Ohutusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

isiku kontaktandmed. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: Elektritarvitid jagunevad 4 klassi; 0 -, I -, II -, III - klassi A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/34_elektriseadmete_ohutusklassid_ja_nende_thised.html 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja –paigaldisel? V: Elektritarviti tarbib elektrit, paigaldi aga on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotamiseks ja või kasutamiseks ettenähtud elektriseade. A: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/31_elektripaigaldiste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html 5. Elektriseadme kasutamisel tuleb arvestada.... V: aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutajate ja

Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika - Energia

31 Pistikus on faasjuhe - mis on pidevalt pingestatud maa suhtes ja nulljuhe - mis ei oma pidevat pinget ( selleks et oleks kinnine vooluring ehk elektrivõrk) Maandusjuhe - eelkõige inimese kaitseks. Üks ots on ühendatud seadme metallotsaga, teine ots maaga, et kui seadme metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolu tugevus kasvab järsult ja rakendub kaitse. 32 Kaitsmed - katkestavad vooluringi, kui voolutugevus ületab etteantud piiri (tekib lühis) Ühendatakse: faasjuhtmele ennetarbijat jadamisi Liigid: ühekordsed (sulavkaitsmed) - traadike katkeb, kui tekib liiga suur pinge. Kahekordsed (bimetallkaitsmed = kaks metalli) - erinevad metallplaadid, soojenedes paisuvad ja kõverduvad üksteisest eemale 33 Lühis – tekib, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja selle tulemusena voolutugevus järsult kasvab

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Energia säästmine

televiisorid mängima ja tuled põlema. Inimesi tuleb teavitada energia säästu tähtsusest ja vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 6

Füüsika
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun