Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabaneb siseenergia. Keemilisi vooluallikaid nimetatakse galvaanielementideks. Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis. Mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Mida nimetatakse vooluallika pooluseks? Vooluallika kohad, kuhu eralatakse positiivse ja negatiivse laenguga osakesed Mis ülesanne on vooluallikal? Tekitada vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitada seda pika aja vältel. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel?
reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. See oli kõik aku laadimise kohta.
v Töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
* need ladestuvad vooluallika elektroodidele. * viimastel tekivad erinimelised laengud. * elektroodide vahel on elektriväli, mis püsib senikaua kui on aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. * oleme saanud vooluallika. 2) mehaaniline energia Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel juhis, mis liigub magnetväljas, tekib elektrivool, laetud osakeste suunatud liikumine. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Hüdro-, soojus- ja tuuleelektrijaamades. Autode ja traktorite energiavaru täiendamiseks. 3) soojusenergia * termopaaris muundub soojusenergia elektrienergiaks * kahe erinevast metallist või metallide sulamist traadi kokkukeevitatud ühenduskoha kuumutamisel tekib sellises seadmes elektrivool. 4) valgusenergia Valgusenergia muundumine elektrienergiaks toimub päikesepatareides. See on kallis ettevõtmine. See sõltub sellest, kus me oleme ja see sõltub päikeselistest ilmadest.
Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Mis on elektrijaama generaatoris tavaliselt rootor ja mis staator? Miks?
elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega . Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja .
siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Elektrivälja töö ja elektrilaengu jagatis ei sõltu ei elektrilaengu ega tehtud töö suurusest
Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja. Vooluallika sees muundub teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks keemilistes vooluallikates (aku, patarei). Soojusallika siseenergia muundub elektrienergiaks termoelemendis (kaks eri metalli või sulam). Mehaaniline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris (majapidamine, tootmine, transport). Valgusenergia muundub elektrienergiaks fotoelemendis (päikesepatarei). Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (1A x h). Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takistust saab mõõta oommetriga. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
annaabi.ee 
