Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus. Selleks, et elektrisüsteem saaks toimida, on vajalik, et elektrivõrku sisenev ja võrgust väljuv elektri hulk ehk tarbimine/eksport ja tootmine/import oleksid igal hetkel tasakaalus.Bilansihalduse eesmärgiks on elektrisüsteemi bilansi tagamine igal ajahetkel. 3 KUIDAS TOIMIB ELEKTRI OSTMINE TURUL Kõik tavatarbijaid puudutavad elektrituru avamisega seotud muudatused pannakse paika elektrituruseadusega. Tavatarbija saab 2013. aastast osta elektrit üldjoontes kolmes variandis: börsihinnast sõltuva paketiga, fikseeritud hindadega paketiga ja üldteenuse korras, kui müüjat ei valita Veebilehel avatud2013.ee on võimalik tutvuda erinevate elektrienergia pakkujatega ning ühega neist leping sõlmida. Iga tavatarbija on juba ühenduses Eleringiga kes pakub meile võrguteenust mis moodustab 36% elektriarvel olevast hinnast. Veel on seal
Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Näiteks on Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist rahastatavad toetused, mis on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, soodustanud bioenergia kasutamist. Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania.