elktrinähtuste – elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased – “ ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna”. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Esimene vooluallikas L. Galvani ja A.Volta avastus – elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitemete vooluallikate konstrueerimisel. Galvani ja Volta katsed olid eelkäijaks paljude teadlaste tööle, katsetele ja avastustele, mis muutsid elu kogu meie planeedil, viisid inimkonna
Ta näitas hiilgava eksperimendiga, et välk on elekter: ta laskis piksel lüüa tuulelohe märga nööri. See hulljulge katse, mis oleks võinud maksta Franklinile elu. Vaevalt nõustuks keegi tänapäeval olema vabatahtlikult selline välgupüüdja. Kuid õnneliku juhuse tõttu Franklin viga ei saanud. Edaspidi tegeles ta küll vähem efektsete, kuid see-eest palju teabe-rikkamate katsetega. Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a. paiku ütles ta välka mõtte, et mõlemad elektriliigid on üheainsa elektriliigi liig või puue. "Kehad, mida hõõrutakse tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektritult, järelikult võtavad nad seda hõõruvalt kehalt; samas on nad aga nõus saadud tuld ära andma igale kehale, millel seda vähem on". See on aluseks teooriale, mida nimetatakse elektrostaatikaks. Suuresti abistas Franklinit selle teooria loomisel, seda mida nimetatakse Leydeni purgiks
elektriline olemus tõestaud. Kohe tekkis uus probleem, kas ka välk nagu elektrisädegi tõmbub tervaike poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju. Franklini teooria järgi on mõlemat liiki elektrilaengud üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. "Kehad, mida hõõrutakse, tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektrituld. Nad võtavad seda hõõruvalt kehalt. Samas on need kehad nõus saadud tuld ära andma igale teisele kehale, millel seda vähem on
annaabi.ee 
