1.3. Elektrilaengud Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi - tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge. Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul. Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus.
Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika esimese avaliku raamatukogu, Ameerika Filosoofiaseltsi ja Philadelphia Akadeemia asutajaid. Franklin propageeris utilitaarset moraali. Ta oli iseõppija ning omandas laialdased teadmised. Tänu sellele oli ta oma aja haritumaid ja mitmekülgseimaid inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit 5 tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist
Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Tänapäeval kasutatakse merevaigu asemel klaaspulka kui odavamat ja kättesaadavamat. Hõõrudes klaaspulka nahaga, soojenevad kehad ning molekulide liikumine kiireneb. Klaaspulga aatomite koosseisust vabanevad elektronid ja lähevad nahale. Klaaspulga aatomid jäävad laetuks positiivselt, nahk aga negatiivselt. Leppeliselt omab klaaspulk positiivse laengu, sest "positiivne" ja "negatiivne" anti laengutele ammu enne elektriteooria ilmumist. Hõõrudes eboniitpulka villase riidega, lähevad villasest riidest vabanenud elektronid eboniitpulgale ja öeldakse, et eboniitpulk on laetud negatiivselt, villane riie positiivselt. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa
Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Aatom kujutab endast väga väikest planeetide süsteemi (1cm pikkusele joonele mahub ritta umbes 10 astmel 8 elektroni). Elektronid liiguvad ümber tuuma 2000 km/s. Aatomite ioniseerimine Tuumalaeng on +13. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on elektriline tasakaal aatom on neutraalne. Aatomit, mis on ära andnud elektroni ja omandanud positiivse laengu, nim positiivseks iooniks. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimuvad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi tõmbuvad kergelt laenguta esemeid enda külge. Tõmbuvad / tõukuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja vahekaugus. Meh jõud on seda tugevam, mida suuremad on nende kehade laengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Elektronide hulk = laeng = tähis Q. Ühik kulon
piirides. 4.Uurimisprogrammide võrdlemine (130-132). Üldiselt peaks programmide erinevaid väärtusi hindama selle järgi, mil määral nad progresseeruvad või degenereeruvad. Degenereeruv jääb alla lk 130. Uurimisprogrammi vastuvõetavuse või võetamatuse kriteeriumi juures on peamine raskus seotud ajaga. Millal otsustada, et programm on mandunud? Ei saa öelda, et programmid oleksid lootusetult mandunud. Kaitsevööndi omapärad võivad tuua uusi avastusi. Elektriteooria näide lk 131. Lakatosi käsitluses ei saa keegi tingimusteta väita, et üks programm oleks parem kui konkureeriv programm (132). 8 – peatükk. Teooriad kui struktuurid: 2. Kuhni paradigmad 1.Sissejuhatuseks (133-135). Kuhn mõistis, et ei induktivistid efa falsifikatsionalistliku traditsioonilised teaduskäsitlused ei kannata välja võrdlust tegelikkusena. Nii proovis Kuhn välja töötada oma teadusteooria, mis oleks rohkem vastavuses teaduse arenguga. Kuhni teooriat iseloomustab rõhk
annaabi.ee 
