Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Puhvertoiteallikas ehk UPS Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1. Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam 2. Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 3. Impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov 4. Liigpinge ehk Ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov 5
elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel. Jaotusvõrguga võivad olla ühendatud ka kohalikud elektrijaamad. Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda keskpingevõrkudeks, kõrgepingevõrkudeks ja ülipingevõrkudeks. Eestis
Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: · Balti SEJ 1390 MW, · Eesti SEJ - 1610 MW, · Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), · Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 3 Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist.
2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 1. Vooluliigid - 1) vahelduvvool; 2) alalisvool; 3) impulssvool. Alalis- ja impulssvoolu allikaid vib vaadelda kui vahelduvvoolu allikaid, kuna neil on tavaliselt individuaalsed alaldid ja muundurid. Seetttu vaatleme edaspidi vahelduvvoolutarbijaid. 2. Faaside arv - vib eristada 1- ja 3-faasilisi elektritarbijaid. Kuna mlemad toituvad 3-faasilisest elektrivrgust, siis jrgnevalt uurime ainult 3-faasilisi elektritarbijaid. 3. Sagedus - 1) tstussagedus 50 Hz (Ameerikas 60 Hz), konoomseim oleks 100 Hz; 2) krgsagedus (f > 50 Hz); 3) madalsagedus (f < 50 Hz). Krgsagedust vib eristada kasutusala jrgi: - 200..400 Hz - kantavad elektriinstrumendid (kergus); - .
gaasi kambrid, 4 korpus, 5 - isolatsioon. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 17 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.9 Katkematu toitega elektritarbijate toide Tööstuses esineb elektritarbijaid, millele ei ole lubatud isegi lühikesed voolukatkestused. Tüüpilised sellised tarbijad on: arvutid, mis töötlevad juhtimis- ja finantsinformatsiooni, arvutid, mis juhivad tehnoloogilisi protsesse. Nende korral võib juba mõne millisekundine pinge katkestus põhjustada vigu arvutustes ja juhtimises ning olulist materiaalset kahju. Seetõttu tuleb neid kaitsta lühimategi pingekatkestuste eest.
Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu veel arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Võrreldes soojuselektrijaamaga on hüdroelektrijaama ehitamine tunduvalt kallim ja aeganõudvam. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: Balti SEJ 1390 MW, Eesti SEJ - 1610 MW, Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Kogu energiasüsteemi talitlust tervikuna, s.h
Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja. Elektrienergia ülekanne? Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV. Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine
DRAM aeglasem, põhimäludes, realiseeritakse kondensaatoritega, mis asuvad mitmekihiliselt kristalli pinnal Suvapöördus magnetmälu on säilitav mälu. LCD,LED,OLED ja plasma kuvarid. PILET 10. Vahemälu(cache) organiseerimine(otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne) Magnetmäluseadmed(info salvestamine, lugemine) Katkematu pingeallikas (UPS). Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Elektrivõrgus (Euroopas 230V) võib esineda 9 erinevat süsteemisisest probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele.
annaabi.ee 
