Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G:
Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda
ülikooli õpetama. Avastused · Avastas 1827. aastal Ohmi seaduse: seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Tunnustused · Paar aastat enne oma surma, täitus lõpuks tema suur eluunistus, nimelt sai ta füüsika ja filosoofia teaduses professori tunnistuse. · Georg'i surma järel sai elektritakistuse mõõtühik tema järgi nime oom. Surm · Ohm suri 65. aastaselt, 7. juulil 1854. aastal Münchenis · Naist ja lapsi tal polnud. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Simon_Ohm · http://en.wikipedia.org/wiki/Georg_Ohm · http://en.wikipedia.org/wiki/Erlangen
sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Tema järgi on nimetatud elektritakistuse mõõtühik oom. Ohmi seadused Ohmi seadus on saksa füüsiku Georg Simon Ohmi järgi nime saanud elektrivoolu üks põhiseadusi. Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva U voolu tugevus on
..... ..... ..... Mis on äike? Võimas lühiajaline elektrilahendus, millega kaasneb õhu tugev kuumenemine ja paisumine. Väga lühiajaline umbes 0,2s. Välgu kiirus u. 30 000 km/h Äikese liigid Pilvesisene 75-80%. Ei ohusta maapinnal asuvaid objekte. Iseloomustavad nõrgemad sähvatused ja müristamised Maa ja pilvevaheline kuni 20-25%. Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22
mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Vase eritakistus 0°C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0°C juures on 1,7*10-8 , kui kuubi serva pikkus on 1m. Joule'i-Lenzi seadus elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga.
Alles kaks aastat enne surma (suri 6. juulil 1854) täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks. Ohm'i seadus - lineaarses elektriahelas vool on võrdeline pingega U ja pöördvõrdeline takistusega R: I = U / R . Seaduse määritles Georg Simon Ohm (16.03.1789-06.07.1854) ajavahemikus 1825-27 tehtud uurimiste tulemusena ja publitseeris 1827. aastal ilmunud raamatus, mis on pühendatud elektriahelate füüsikale (elektrotehnikale). Tema järgi on nimetatud elektritakistuse mõõtühik OHM. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Simon_Ohm http://www.elin.ttu.ee/EEU-Elec/BMEs/BioImpWg/BI_group.htm http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/03/16/varia.htm
tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega Takistuse temperatuuritegur - tegur, mis väljendab mingi aine elektritakistuse temperatuurisõltuvust. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse ainest välja. Võimsus – näitab ajaühikus kulutataud energiat, Tähis P ja ühikuks 1 W(vatt). Voolu võimsust arvutatakse valemiga P = I²R = IU = U² / R
Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) ja ajas muutuv magnetväli. ELEKTIJUHT Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses: Füüsikas: hea elektrijuhtivusega ehk väikese eritakistusega aine või materjal. Elektrotehnikas: elektri edastamiseks kasutatav toode, komponent või tarind. Elektrijuht sisaldab vabalt liikuda võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjad, mis ongi hea elektrijuhtivuse ja seega väikese elektritakistuse eelduseks. Elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. METALLID Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks.
Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8. Millest sõltub juhi takistus? Juhi takistis sõltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. R=P l/S l 9. Defineerida eritakistus. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega. 10. Millised on eritakistuse ühikud? ×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. 13. Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja juhtide jadaühenduse seaduspärasused. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühe ja sama väärtusega. I=I1+I2+...+In
väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel (fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega
See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse vahelise sõltuvuse kohta käib aga teine Ohmi seadus. Ohmi seadus vooluahela osa kohta
Pinge U=U(max)/√2 Vahelduvvoolu takistused ahelas (nende mõju ja vahendid) Aktiivtakistus - üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa elektrivoolu energiast eeskätt soojuseks (või mõneks muuks energialiigiks peale elektrienergia). Juhe Induktiivtakistus - üks kolmest vahelduvvooluahelas ilmnevast elektritakistuse liigist. See takistuse liik on seotud endainduktsiooni pidurdava mõjuga elektrivoolu kulgemisele. Elektrimootor/pool/mähis. Pooli magnetvälja mõju tagajärjel jääb voolutugevuse muutumine pidevalt pinge muutumisest veerand perioodi maha, ehk nende vahel tekib faasinihe. Mahutuvustakistus - iseloomustab seda, kuivõrd avaldab elektrivoolule vahelduvvooluahelas takistust kondensaatori plaatide laadumine, mis toimub seetõttu, et vool kannab neile laenguid
1.6 Voolutugevus Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. 1.7 Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. 1.9 Dielektrik
teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper on nimetuse
mõõdetakse gaussides. Selle magneti võimsus varieerub 5000-20 000 gaussi vahel. Sellest ei pruugi kohe aru saada, aga kui mõelda, et maa magnetväli on 0,5 gaussi, siis me taipame, kui võimsad need magnetid seal sees on. Enamus MRT masinaid kasutavad ülijuhtivaid magneteid, mis koosnevad paljudest mähistest või keerdus juhtmetest läbi mille elektrivool lastakse tekitades tugeva magnetvälja. Sellise suure magnetvälja säilitamise jaoks on vaja kõvasti energiat, mida saavutatakse elektritakistuse vähendamisega juhtmetes peaaegu nullini. Selle tegemiseks on omakorda vaja leotada juhtmeid pidevalt vedelas heeliumis miinus 269,1 kraadi juures. Selline külm on isoleeritud vaakumis. Kuigi MRTs asuv supermagnet on väga kallis, annab selle võimas magnetväli meile kõige kõrgkvaliteetsemaid pilte. Kasutatud allikad http://science.howstuffworks.com/magnet3.htm http://jessicagarratt.wordpress.com/2012/03/15/physics-of-roller-coasters/ http://et.wikipedia
EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, tähis ~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R= l/S , S= r2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi Voltmeeter- mõõdetakse pinget ja ühendatakse alati mõõdetavaga rööbiti Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis
EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, tähis ~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R=ɸ l/S , S= πr2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi Voltmeeter- mõõdetakse pinget ja ühendatakse alati mõõdetavaga rööbiti Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on
9) Millised on entroopia väärtused? Millal on 1 ja 0? Entroopia väärtused jäävad 1 ja 0 vahele. 1 korral on segadus täielik ning 0 korral on täiuslik kord. Entroopia väärtus ei saa kunagi olla ei 1 ega 0. 10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber
6. Väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. 7. Gravitatsioonilise vastastikmõju edasikandja. 8. Näitavad kokkuleppeliselt vaadeldavas välja punktis magneti põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. 9. Liigi Homo sapiens esindaja. 10. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. 11. Pinge ühik. 12. Riist ilmakaarte määramiseks. 13. Energiaühik. 14. Protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. 15. Elektritakistuse ühik. 16. Isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel. 17. Seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. 18. Meie Päikesesüsteemi täht, tänu millele on meil soe. 19. Aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 20
ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q Pinge ühik on üks volt, lühendault 1 V. Pinge juhe kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuuoni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul. 1J 1V = 1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeter on elektripinge mõõtmise riist. Ühendatakse mõõdetava ahelaosa või -elemendiga rööbiti. Ohmi seadus. Elektritakistus Elektritakistuse tähis on Ω (oom). Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G * U. Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: RS ρ= l Siin R on elektrijuhi takistus, S on juhi ristlõikepindala, l on juhi pikkus. Kui võtame valemis S = 1 ja l = 1, saamegi ρ = R. l R= ρ S
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. 9. Elektromotoorjõud Seadmeid, mis säilitavad juhi erinevais punktides teatud potensiaali nimetatakse emj allikateks. Emj on arvult võrdne maksimaalse pingega, mida antud allikas tekitab. Emj on võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. 10. Elektritakistus Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse elektritakistuseks. 11. Elektritakistuse sõltuvus temperatuurist Temperatuuri mõju takistusele iseloomustabtakistuse temperatuuri tegur. Takistuse temp tegur näitab, millise osa takistusest alg temperatuuril(tavaliselt 20ºC) moodustab takistuse juurde kasv temperatuuri tõusul 1ºC võrra. 12. Ohmi seadus Voolutugevusahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 13. Töö ja võimsus
lülitavad neid sisse, jälgivad nende töötamist, vajadusel remondivad ja seadistavad neid. Igas automaatseadmes on juhitav objekt ja juhtimisseade. Automaatelemendid koosnevad järgmistest elementidest: 1)andurid-seadmed, mis mingi mitteelektrilise suuruse viib üle elektriliseks signaaliks. 2)distantsülekandeseadmed-signaal mõõtmiskohast viiakse täiturseadmeni. 3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust
,,tühjaks saab". 4. OHMI SEADUS. TAKISTUS Elektrivool tekib vooluahelas sel juhul, kui patarei on tekitanud ahela erinevate punktide vahel pinge. Saksa füüsik G.S Ohm uuris, kuidas oleneb voolutugevus pingest. 1826. aastal avastas ta seaduse: Alalisvoolu tugevus I vooluahela lõigus on võrdeline selle lõigu otspunktide vahelise pingega U. Seda seadust nimetatakse Ohmi seaduseks ja avaldatakse järgmise valemi kujul: , kus R kannab juhtmelõigu elektritakistuse nime. Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (tähis ). Kui pinge juhtmelõigu otste vahel on 1 volt, siis kuulub see 1-oomise takistusega juhtmes esile 1-amprise voolu: või . Ohmi seadus kehtib peamiselt metallist elektrijuhtides; muudes materjalides on kõrvalekaldumised sellest küllaltki suured. Metalljuhtme korral on selle takistus võrdeline juhtmelõigu pikkusega l ja pöördvõrdeline juhtme ristlõike pindalaga S: .
Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Tahketes ainetes tekitab tavaliselt elektrivoolu elektronide liikumine. Kuna elektronid liiguvad paljuski juhuslikult, siis põrkavad need sageli aatomitega. Põrgetel väheneb elektronide kiirus, mistõttu takistavad aatomid elektronide liikumist, põhjustades elektritakistuse tekke. Kirjeldatud mudelseletab ära paljud takistuse omadused, kuid annab ka mõned väga imelikud tulemused. Nimelt peaks elektron kahe järjestikuse põrke vahel mööduma kümnekonnast aatomist. Kuna tahked ained on tihedalt aatomeid täis ja seal on vähe vaba ruumi, siis on väga raske ette kujutada, kuidas peaaegu juhuslikult liikuvad elektronid saavad nii pikalt liikuda aatomitega kokku põrkamata. Seletus on päris keeruline ja appi tuleb võtta kvantfüüsika
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises
2 H2O (v.)«» H3O+ (l.) + OH- (l.) Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH-) ja ühehüdrooniumiooni (H3O+). Selle pöörduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10-14 25 °C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka voolujuhtivust 0,055 µS/cm (25 °C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 k·m 25 °C juures. Kui soola kontsentratsioon ületab piiri 100 "ppt" (üks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta), siis see hakkab märkimisväärselt alandama vee elektritakistust (kuni paari k·m-ni). See juhtub tänu selle, et sool dissotseerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli. Jääs on laengu kandjateks prootonid. 2.2. Elektrolüüs Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise järgnevateks
* Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. * Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastik- mõjust. ( R=U/l) * Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis. * Elektritakistuse ühikuks on 1 oom ja tähisteks 1 (oomega). * Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. * Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. * Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga keha takistusega. * Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule.
takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI- süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: 19. Eritakistus
1 1 kus G [S] - juhtivus G= R [] - takistus = kus [S/m] - erijuhtivus [m] - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1
1 1 kus G S - juhtivus G R - takistus kus S/m - erijuhtivus m - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1
Eesmärgid: Anda ülevaade kirjanduse põhjal vase, raua ja alumiinium kasutusaladest Uurida vase, raua ja alumiiniumi füüsikalisi ja keemilisi omadusi Uurimisküsimus: Milleks kasutatakse rauda, vaske ja alumiiniumi Piltide autoriks olen mina ise 4 1. Ülevaade kirjandusest 1.1. Vask 1.1.1. Kasutamine igapäevaelus Väikese elektritakistuse tõttu ja hea soojusjuhtivuse tõttu kasutatakse vaske Elektrotehnikas Kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide tootmiseks Elektrigeneraatorite tootmiseks (n. päikesepaneelid) Telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks Soojusagregaatide valmistamisel (n. radiatoor) Vasesulameid kasutataks masina-, auto-, ja traktoritööstuses Vaske vasktorude valmistamisel
E on suurem või võrdne väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel (fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega
Väljundsignaaliks on kontaktgrupi asend – suletud – avatud. Selliseid kahepositsioonilisi elemente nimetatakse sageli jah – ei, vale – õige või 0 – 1 elementideks. Joonisel 0.2.5c avatud kontaktid staatilisel karakteristikul on 0, suletud 1. Kahepositsiooniline andur siirdub ühest seisundist teise sisendsignaali väärtusel a. Takistusandurid. Takistusandur on mõõtemuundur, mis muundab nihke või pöördenurga muutuse elektritakistuse muutuseks. Takistusandur koosneb püsitakistist ja sellel libisevast kontaktist (liugurist), mille asendi muutumisel muutub tema ja püsitakisti otspunktide vaheline takistus. Elektriahelasse võib olla takistusandur olla lülitatud reostaadina või potentsiomeetrina. Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas,
ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad.
ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad.
V: keemiliseks energiaks 10.Mis on võimsus? Võimsuse arvutamise valem. V: füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem: N=At Korrake mõisteid(kirjutage selgitus) Voolutugevuse tähis ja ühik- tähis: I, ühik: 1A(amper) Pinge tähis ja mõõtühik- tähis: U, mõõtühik: 1V(volt) Juhtme ristlõike pindala ja tähis- pindala: mm2 tähis: p Juhtme pikkuse tähis ja ühik- ühik: m Elektritakistuse tähis ja ühik- tähis: p, ühik: 1 Ω(oom) Elektrilaengu tähis ja ühik- tähis: q, ühik: 1C(kulon) Elektrivool on vabade laetud laengukandjate suunatud liikumist. Eritakistuse mõõtühik- 1 Ω(oom) *m Elektrivoolu töö võimsuse tähis ja ühik- tähis: A, ühik: 1J(džaul) Tööleht 10 Elekter kodus 1.Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektritarvitid? V: tarvitid on ühendatud elektrienergia jaotus võrku 2
Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (r), induktiivtakistus (XL) ja mahtuvustakistus (XC). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G:
koostisega? Juhtmematerjalide erigrupi moodustavad nn. takistusmaterjalid, mille eritakistus on p > 0,3 ju Q-m (y< 3,3 MS/m). Kasutatakse neid elektriküttekehadena, eel- takistitena mõõteriistadele jne. 45.Nimetage tuntumaid vase-nikli sulameid (4) ja millistes seadmetes neid kasutatakse? Vask: Valgevask, Uushõbedaks e. alpakaks, pronksid. Vask oli kaua aega põhiline juhtmematerjal ning praegugi eelistatakse teda teistele materjalidele tema väikese elektritakistuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse jne. tõttu 46.Millised on vase, tina, tsingi, nikli, volframi, ja hõbeda kasutusalad ning kasutusviis ehedal kujul elektritehnikas? Kasutatakse elektrilampides ja elektronseadmeis, samuti kontaktide materjalina. MAGNETMATERJALID 47.Nimetage magnetmaterjalide liigid, kasutusalad ja neid iseloomustavad parameetrid? Kirjeldage magnet hüstereesisilmust? 1
võimsused võrdsed ja piisab ainult ühe faasi aktiivvõimsuse mõõtmisest. Skeemil mõõdab vattmeeter A-faasi võimsust A P , sest vattmeetri voolumähist läbib faasivool A I ja pingemähisele langeb faasipinge A U . Neutraaljuhi olemasolu ei oma tähtsust. Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus P = 3Pf . 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon. 32. Pooljuhttakistid. Termotakistid: Seadis, mis põhineb metalli (peamiselt peenikese plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi: 1) Termistorid valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Termistore kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks ja elektrilülituste temperatuurisõltuvuse kompenseerimiseks. 2) Posistorid on positiivse takistuse temperatuuriteguriga pooljuhttermotakistid. Need muudavad väga
kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon - Pooljuhtideks loetakse aineid eritakistusega 10 -6 kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad pooljuhid on germaanium ja räni, seleen ja ühenditest galliumarseniidja indiumantimoniid. 32. Pooljuhttakistid - termotakisti on seade, mis põhineb metalli (peamiselt peenike plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi : a) Termistorid - valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Tüüpilised negatiivse takistuse temperatuuriteguriga termistorid muudavad oma takistust temperatuurivahemikus 25 kuni 100 °C mõnesajast (või mõnest tuhandest) kuni mõnekümne (või mõnesaja) oomini
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine.................
A I U t U2 A = I U t N= = = I U N = I2 R N= t t R Ohmi seadus vooluringi osa kohta vooltugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel. U I = R Aine eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Takistite jada ja rööp ühendus Jada I1 = I2 = In Rööp I = I1 + I2 +In U = U1 + U2 + Un U1 = U2 = Un 1 1 1 1 R = R 1 + R2 + R n = + + R R1 R2 Rn
mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Vase eritakistus 0°C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0°C juures on 1,7*10-8 , kui kuubi serva pikkus on 1m. Joule'i-Lenzi seadus elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga.
Mõõdetakse siemensites 1S=1/1. 132. Bioloogilise koe elektrijuhtivus ja elektritakistus. Bioloogiline kude on väga erinevate omadustega aine. Omadused muutuvad elektrivälja toimel. Organite funktsionaalne tegevus on seotud elektrijuhtivusega. Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab. Organism vastab higistamisega, mistõttu raku elektrijuhtivus kasvab. Elektrjuhtivuse määramist kasutatakse diagnostika eesmärgil. 133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool
Voolutugevus = ehk: I= Seega avaldub laeng voolutugevusekaudu kujul: q=It Üks kulon on laeng mis läbib ühe sekundi jooksul sellist juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega üks amper 1C = 1A 1s 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 68.Ohmi seadused
kiirem kui info talletamine. ROM ei ole haihtuv mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. Kasutusel on kahendsüsteem ja mälupesade väärtus saab olla 1 või 0, iga mälupesa vastab ühele bitile. Pilet 12 1.Passiivelemendid Passiivelemendid on niisugused komponendid, mille parameetrid jäävad sõltumata ahela pingest või voolust püsivaks ja millel puudub võimsusvõimendus. 1)Takisti-elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. 2)Kondensaator-võimaldab salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. 3)Induktiivsus L-võrdeline mähiste keerdude arvu ruuduga ning sõltub ka mähise kujust ning südamiku materjalist. 4)Trafo ehk transformaator-võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 2.Trafosidestuse eelised ja puudused Kallis, võib ühendada eraldi kokkupandud võimendusastmed.
Induktsiooniseaduse rakendusi. Selliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks, kuna neid tekitab elektromagnetilisel induktsioonil esinev pööriselektriväli. Kui mingi metallkeha magnetväljas liigub, siis pöörisvoolude olemasolu pidurdab seda liikumist. Keha kui terviku liikumise kineetiline energia läheb üle laengukandjate liikumise energiaks selles kehas. Võib ka öelda, et laengukandjad liiguvad pööriselektrivälja energia arvel. Elektritakistuse olemasolu tõttu eraldub see energia aga soojusena. Kineetiline energia muundub soojuseks nii nagu tavalisel hõõrdumisel. Kokkuvõte- Lenzi reegel- Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reegel ja Faraday induktsiooniseadus- Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Induktiivsus ja mahtuvus
annaabi.ee 
