Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektrisoojendid" - 3 õppematerjali

Elekter - füüsika
14
odp

Elekter - füüsika

Kaablid on elektrijuhid ­ valmistatud materjalist, mille elektronid saavad hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata. Suurem osa elektrivoolust saadakse generaatorite abil elektrijaamades. Muist tuleb patareide keemilistest reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega ­ vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks. USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

laevaruumi juhtimine. Laeva sisseimetav õhk filtreeritakse, seejärel soojendatakse seda väljamineva õhuga. Seejärel antakse õhule sobilik temperatuur eeljahuti/soojendiga. Eeljahuti/soojendi töötab kruvikompressorilt saadud tehnilise vee ja tosooli seguga. Pärast õhuniisutit asub ventilaator, mis juhib õhu edasi laeva ruumidesse. Laeva ruumidesse sisenemisel on trassile paigutatud veel täiendavad elektrisoojendid (patareid). 4.8. Võlliliin ja sõukruvi Laeval on kaks võlliliini, mõlemad ahtris. Võlliliini peatugilaager on reduktori sees, laager jaotatud segmentideks, segmendid valmistatud terasest ja üle valatud babiidiga. Segmentide ja tugiketta vahel peab olema piisav lõtk, et tekiks korralik õlikiil. Kandelaagrid: Arv 4 (2 ühel võlliliinil) 73 Õli mark Castrol TLX 404

Merendus → Merepraktika
94 allalaadimist
Diisel
15
doc

Diisel

Peamasina eelsoojenduseks võib kasutada välja ( vt. joonis). Joon I mootori nimipööretele nnim = const.; Joon II kujutab endast pe nim.= const. (100% pe) ; töötavate abimasinate jahutusvett nende jahutuskontuurist või on selleks ehitatud spetsiaalsed auru või elektrisoojendid peamasina - pöörete arv ja kolvi kiirus käivitamisel (Cm > 1m/s ) . jahutussüsteemis. Eelsoojenduseks tsirkuleeriva vee temperatuur Diiselmootori käivitamise hõlbustamine : Joon IIa - pe = 80% pe nim

Mehaanika → Abimehanismid
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun