on keerukas ja tülikas2 . Lüliti Allikas: http://www.1728.com/project2.htm Skeemi joonistamine Allikas: http://www.kpsec.freeuk.com/cdiags.htm Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Üldlevinumate elementide kujutamine skeemidel/tingmärgid elektriskeemidel · JUHE · ÜHENDATUD JUHTMED · ÜHENDUSETA JUHTMED · ELEMENT (1,5 V) · PATAREI (ÜLE 1,5 V) Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Üldlevinumate elementide kujutamine skeemidel/tingmärgid elektriskeemidel · LAMP · MOOTOR · TAKISTI · VALGUSDIOOD/LED · VOLTMEETER · AMPERMEETER Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool
Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab kondensaatorit järjenumbriga 12. Järjenumbrist enam pakub huvi elemendi mahtuvus, mis trükitakse sinna numbrina või värvikoodi kirevate joontena. Reaalsetes skeemides on 1 F väga suur mahtuvus, enam-vähem nii suur on Maa mahtuvus. Enam kasutatavatel kondedel jääb see number mikrofaraditesse, 1 F = 10-6 F, seega miljondik faradit, ja ka nanofaraditesse, mis on sellest veel tuhat korda väiksem
3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5. Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial. 6. Vooluringi moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbijad ning vajaduse korral ka lülitid ja mõõteriistad. Vooluringi koostisosi kujutatakse elektriskeemidel vastavate tingmärkidega. 7. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suund, milles liiguvad (või liiguksid) positiivsed laengud, s.o. suund vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Tegelikult on elektronide liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. · Vooluallika ülesandeks on elektrivälja tekitamine ja säilitamine vooluringis. · Elektriväil metallis levib valguse kiirgusega vaakumis (300 000 km/s)
laenguga osakesed. Vooluallika ülesandeks on paigutada ümber laetud osakesi elektrivooluringis. Vooluring Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarvitid ja lülitid. Elektrivool võib olla ainult suletud vooluringis. Kaks juhtide ühendamise viisi: 1.jadaüendus- elektitarvitid on omavahel ühendatud järjestikku; 2.rööpühendus- tarviid ühendatud paralleelselt. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel leppemärkidega. Ohmi seadus Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See määrab kindlaks pinge, voolutugevuse ja takistuse vahelise seose. Valem: U = I * R Võrdeline sõltuvus Jada- ja rööpühenduste seaduspärasused Jadaühenduse seaduspärasus: Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Rööpühenduse seaduspärasus:
ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega
DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest L ning mahtuvusest C § IGAL juhil on nii mahtuvus kui ka induktiivsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elelktrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt transformeerida ning saada sel teel nii kõrge- kui ka madalpinge elektrivõrke. IMPEDANTS:
jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5.Mis toimub elektritarvitis? Näited. V: muundub osa elektrienergiat teist liiki energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6.Milleks kasutatakse juhtmeid? V: on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks 7.Mis on lüliti ülesanne? V: vooluringis avamiseks ja sulgemiseks
Keerukamate jooniste puhul võib olla ka mitu mõõtmete kihti. Mööbel – korteri. ja majaplaanidel Tekstid – kirjalikud andmed (tähised, pealkirjad jne.) Teljed – telgjoonte jaoks Torustikud – mitmesuguste torustike jaoks Viirutused – pinnakatete jaoks jne., sest kihtide kasutamine ei muuda joonise mahtu, kuna iga objekti kohta on nii-kui-nii tema kirjelduses olemas lahter „kuuluvus kihti”. Elektriskeemidel võik olla omaette kihid näiteks:, Dioodid, Induktiivsused, Kaitsmed, Klemmid, Kondensaatorid, Lülitid, Möötriistad, Releed, Resistorid, Transistorid, Voolujuhid jne. jne. Ehitusjoonistel: Aknad, Kanalisatsioon, Külm_vesi, Seinad, Soe_Õhk, Soojavarustus, Trepid, Uksed, Valamud jne. jne. Eriti on oluline kihilisus keeruliste jooniste puhul, kus jooni palju ja muidu pole võimalik
liikumine - elektrivool. Et voolga kaasneb magnetväli, mis muutudes kutsub omakorda esile induktsiooni elektromotoorjõu, mõjub juhis liikuvale laengule kaks vastassuunalist jõudu, millest üks (elektriväli) püüab suurendada laengute liikumiskiirust (voolutugevust), teine (eneseinduktsiooni EMJ) aga takistab seda. Pilt on analoogiline masspunkti liikumisega jõuväljas, kus väline jõud kiirendab punkti liikumist, inertsijõud aga takistab seda. Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest ning mahtuvusest . Loomulikult on igal juhil nii mahtuvus (väljendab potentsiaali muutust laengu lisamisel) kui ka induktiivsus (väljendab eneseinduktsiooni elektromotoorjõudu voolutugevuse muutmisel), tähised on vajalikud nende omaduste fikseerimiseks. Et kirja panna valemeid, mis kirjeldaksid laengute liikumist, alustame Kirchoff'i II reeglist. Kuna tegu on ühe ringiga, tuleb ka üks valem:
liikumine - elektrivool. Et voolga kaasneb magnetväli, mis muutudes kutsub omakorda esile induktsiooni elektromotoorjõu, mõjub juhis liikuvale laengule kaks vastassuunalist jõudu, millest üks (elektriväli) püüab suurendada laengute liikumiskiirust (voolutugevust), teine (eneseinduktsiooni EMJ) aga takistab seda. Pilt on analoogiline masspunkti liikumisega jõuväljas, kus väline jõud kiirendab punkti liikumist, inertsijõud aga takistab seda. Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest ning mahtuvusest . Loomulikult on igal juhil nii mahtuvus (väljendab potentsiaali muutust laengu lisamisel) kui ka induktiivsus (väljendab eneseinduktsiooni elektromotoorjõudu voolutugevuse muutmisel), tähised on vajalikud nende omaduste fikseerimiseks. Et kirja panna valemeid, mis kirjeldaksid laengute liikumist, alustame Kirchoff'i II reeglist. Kuna tegu on ühe ringiga, tuleb ka üks valem:
annaabi.ee 
