mitte süüdates lõket elektriliini postide läheduses; äikesetormi ajal mitte seistes elektripostide ja puude all Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal. Kuidas tagada elektriohutus? Organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll märgid Kaitsmete kasutamine Kaitsmed ja nende tööpõhimõtted Kaitselülitid
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Katse nr.1 Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W K...
see on elu- ja tuleohtlik! · Kui kahtled elektriseadme ohutuses, pöördu alati elektriala spetsialisti poole, ära paranda ise! · Elektritöid võivad teha vaid vastava ettevalmistusega elektritööde ettevõtjad! Omavalmistatud elektriseadmed on sageli eluohtlikud. · Vannis või dussi all olles ära elektriseadmeid kasuta! · Kõik väljas asuvate või väljas kasutamiseks mõeldud seadmete pistikupesad peavad olema varustatud rikkevoolukaitselülititega! · Elektriseadet võib kasutada vaid selle seadme jaoks ettenähtud 9 tingimustes! Elektriseadet ei tohi pikendusjuhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja kasutustingimused. Tähelepanu tasub pöörata juhtme vigasaamise ohule selle läbiviimisel käidavatest kohtadest, nt ukseavadest. · Märgates või niisketes ruumides ning väljas tuleb kasutada vaid kaitsemaandatud, kaitseisolatsiooniga, kaitseväikepingelisi või akutoitega
1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu.
talvise elektrienergia tarbimise vahe. Elektrienergiat saaks säästa mitmel viisil: 1. Remontida maja: soojustada korralikult seinad, vahetada aknad, et maja hoiaks sooja sees. Kuna meil on vana maja, mis pole korralikult soojustatud ja aknad pole vahetatud natuke üle mõnekümne aasta, siis meil peavad talvel olema lisa kütteseadmed taga, peale pliidi ja ahju kütmisele. 2. Kui mingit elektriseadet enam ei kasutata, lülitada peale kasutamist see välja, kui just tegemist pole säästulampidega, sest säästulampide sisse-välja lülitamine lühendab just tema eluiga. Säästulambist on siis kasu, kui see põleb vähemalt 15 min. 3. Hõõgpirnid vahetada säästulampide vastu. 2
Millistel juhtudel voib inimene saada elektriloogi? Mis ulesanne on maanduslatil? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheagselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtmega ja Maaga. Maanduslati ülesandeks on kaitsemaandamine. 7. Miks peavad koik metallkorpusega elektriseadmed olema maandatud? Kuidas seda tehakse? Et elektriseadet oleks ohutum kasutada, ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Maanduslatt on ühendatud nulljuhtme ja Maaga. Juhul, kui elektriseadme metallkere pingestub, tekib vooluring, mis koosneb faasijuhtmest, seadme metallkerest ja kaitsejuhtmest. Kuna nende juhtide takistus on väga väike, siis tekib lühisvool ja rakendub tööle kaitse, mis katkestab elektrivoolu
energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide vahe U muutub laengu energia dA=U*gq võrra. Kui see laengu liikumine toimus aja dt jooksul, siis energia muutus ajaühiku kohta tuleb Energia muutus ajaühikus annab võimsuse N, laengu muutus ajaühikus aga voolutugevuse I: , Asendame need avaldised eelmises valemis, saame valemi elektriseadme võimsuse jaoks I on siin elektriseadet läbivavoolu tugevus, U pingelangus seadmel. Elektrivõimsust mõõdetakse vattides: Kui 1-amprine vool põhjustab seadmes 1-voldise pingelangu, on selle seadme võimsus 1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus
Maandusjuhist (või -juhtidest) ja maandurist koosnevat süsteemi nimetatakse maanduspaigaldiseks. Igal elamul peab olema paigaldisemaandus, mis tagab nõuetekohase potentsiaaliühtlustuse ja inimeste kaitse elektrilöögi eest elektriseadmete isolatsioonirikete korral. Kaitsemaandamine Kui elektriseadme isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsemaanduse ülesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest. Kaitsemaandamine on elektriseadme pingealdiste osade maandamine
pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks.Neis ruumides kasutatakse ka igasugu erinevaid süttivaid asju,siis võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju. Elektriseadet tuleb kavandada,projekteerida,toota,remontida ja ümber ehitada nii,et see nõuetele vastava paigaldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest,vara ega keskkonda.Selleks,et vältida tulekahju teket on kõige tähtsam teada ja järgida ohutusnõudeid Sageli on kodude ja vana oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju.Eriti ohtlikud on ka veel
isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks voolutugevus rohkem kui 0,1 mA. Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke
Direct Current (DC) Alalisvool. · Enamus elektroonikaseadmeid vajab oma tööks alalisvoolu (DC). · DC saamiseks kasutatakse toiteplokke. Transformeerib madalama pinge. Alaldi muudab AC DCks. · Alalisvool võib olla nii positiivse kui ka negatiivse pingega. · Tähistatakse või + märgiga, näit +12V. · Elektriseade vajab oma tööks mõlemasuunalist pinget korraga. Toiteseadmete ülesanne · Toiteseadmete ülesandeks on arvutit kui elektriseadet varustada võimalikult kvaliteetse elektrienergiaga, kaitsta arvutit pisut elektrist tingitud ohtude eest (ülepinge, alapinge). · Toitepinged elektrivõrgus: Euroopa ~220 V AC 50 või 60Hz USA ~110 V AC 60 Hz Toiteseadmed · Kaitsmed (Fuse) · Toiteplokid (Power Supplay Uint PSU) · Kantavatel arvutitel akud NiMH (nikkelakud, odavamad, enne laadimist on soovitav tühjaks lasta, muidu eluiga väheneb)
lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest. 8. Elektriohutuse nõuded mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad
sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Ül 1. Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kui nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõike pindala on 50 mm2 ja voolutugevus on 3,2 A. 2. Kas 220-voldise pingega elektrivõrku võib lülitada elektriseadet, millele on kirjutatud 1) 15 Ω ja 6 A; 2) 30 Ω ja 5 A; 3) 1500 Ω ja o,2 A? 3. Elektronkell tarbib voolu tugevusega 0,8 µA ja öötab pingel 1,5 V. a) Mitu elektroni läbib kella vooluringi mingit ristlõiget ühes sekundis?; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5
Need koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest ja sulav kaitsmest. 42.Mis on magnetkäiviti blokeerkontaktide ülesanne?kuidas töötaks mootor,kui blokeerkontaktid jäetaks ühendamata? lk 256 Blokeerkontakti ülesandeks on sulguda üheaegselt jõukontaktidega ja sillata ehk plokeerida käivitus nupp. Kui blokeerkontaktid jäävad ühendamata ,siis mootor töötab ainult nii kaua kui hoida all käivitus nuppu . 45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest. 46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258 Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav. Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259
“Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18). Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldist tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel (vt kirjanduse loetelust nr 18). Puidutöötlemisettevõttes tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle paigaldamist, kasutamist ning hooldamist käsitlevast õigusaktist. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparatuuri abil olema kaitstud lühisvoolu ja muude tulekahjusid põhjustada võivate ebanormaalsete töörežiimide eest. Tuleohtliku üleminekutakistuse vältimiseks peavad elektriseadmete ja juhtide
max 2,5 A N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5
max 2,5 A N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5
4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4
2 TKK, TT ja TO- konspekt 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1
energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide vahe U muutub laengu energia dA=U*gq võrra. Kui see laengu liikumine toimus aja dt jooksul, siis energia muutus ajaühiku kohta tuleb Energia muutus ajaühikus annab võimsuse N, laengu muutus ajaühikus aga voolutugevuse I: , Asendame need avaldised eelmises valemis, saame valemi elektriseadme võimsuse jaoks I on siin elektriseadet läbivavoolu tugevus, U pingelangus seadmel. Elektrivõimsust mõõdetakse vattides: Kui 1-amprine vool põhjustab seadmes 1-voldise pingelangu, on selle seadme võimsus 1 vatt. Nii defineeritud võimsuse ühik langeb kokku mehaanikas kasutades võimsuse ühikuga. Meenutame, et ja , saame . Elektriseadmes muundatud elektrienergia muutub vastavalt seadme eesmärgile mõnda muud liiki energiaks. Kogu kasutatud elektrienergia muundumist soojuseks kirjeldab Joule´i-Lenz seadus
Suurtarbijate elektrivarustusssteem koosneb krgepingeliinidest, hest vi mitmest peaalajaamast, tarbijasisesest peajaotusvrgust, allksuste alajaamadest ja viimaste kaudu toidetavaist madalpingejaotusvrkudest, reaktiivvimsuse kompenseerimise seadmetest ja vajaduse korral elektrijaamadest. Viketarbijate elektrivarustusssteem (tkojad, elamud, korterid ) koosneb tavaliselt madalpingetoiteliinidest ja tarbijasisesest madalpingevrgust. Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vi elektriliste infokanalite jaotamiseks. Muundamise mooduse jrgi jagunevad alajaamad: - trafoalajaamad - invertoralajaamad - vimendusalajaamad Meie uurime trafoalajaamu, mis koosnevad peamiselt trafodest ja lem- ja alampinge jaotusseadmetest. Alajaamu nimetatakse tarbijakompleksi jrgi rajooni-, tehase-, tsehhi-, linna-, maa- alajaamadeks.
kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud(vooluga kuni 2,5A) ning kujult esimese kaitseklassi pistikule sarnased kuid ilma kaitsekontaktidetta(voolule kuni 16A) pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ei ole lahtivõetav. Kaitseväikepinge (kuni 50V) on pinge, millega kokkupuude ei ole eluohtlik. Kaitseväike pinget saadakse kaitseväikepinge trahvost, mille võib ühedada nii tavalise, kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtmepistik. Kaitsekontaktiga pistikupesad on sellistes ruumides, kus põrand juhib elektrit. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Dussi ruumis võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrahvo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Väljaspool hoonet tuleb elektrivoolu võtta
küünlaid. Küünal kinnitatakse kuuse külge nii, et oleks välditud kuuse ja põlev- materjalist esemete süttimine. §56. Ehitises toimuva massiürituse ajal ei tohi: 1) vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust, paigutada läbikäiguteele lisaistet või ületada ehitise ehitusprojektiga ettenähtud kohalviibijate arvu; 2) ehitises teha tuletööd. IV. NÕUDED ELEKTRI- JA KÜTTESEADMETE KASUTAMISELE §57. Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel, kasu- tamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle paigal- damist, kasutamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist. §58. Töö lõpetamisel lahutatakse elektriseade vooluvõrgust, välja arvatud tehno- loogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade. §59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi: 1) paigaldada ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise
annaabi.ee 
