ülekandemehhanism, mis on mõeldud pöörlemise edasiandmiseks ühelt võllilt teisele. Mootori võlli pöörlev liikumine antakse edasi töövõllile e spindlile. Lisaks reduktorile kasutatakse mõnedel elektritööriistadel ekstsentrikülekannet, mis muudab pöörleva liikumise edasi tagasi liikumiseks. Valmistajafirmad paigutavad elektritööriistade erinevad lülitid tavaliselt sarnaselt, kasutajale käepärasesse kohta. 3 Saed Elektrisaagidega saetakse: 1) laudu laiusele ja pikkusele, 2) laudadele ja prussidele valtse, 3) kraadisoone külgi sisse (näiteks trepiastmete jaoks), 4) prussidele tappe. Järkamiseks kasutatavad saed on oma tüübilt kas kett- või ketassaed. Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag
materjal ära vedada ja lattu virna laadida või parimal organiseerimisel laadida otse väljaveoautodele (nagu seda eelmistes suundades kasutati). Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950- ndatel hoogustus elektrisaagide kasutamine raielangil, selleks toodi metsa veetavad elektrijõujaamad (voolu sagedus 200 hertsi) .Selles suunas langetamine ja järkamine toimus elektrisaagidega ning laasimine kirveste ja elektrioksasaagidega, kokkuvedu hobuste ja traktoritega. Antud tehnoloogia suureks puuduseks oli sage elektrikaablite raielangil läbilõikamine või purunemine traktori roomikute all. Tänu lõppladude tekkele 1950-ndate teisel poolel hakati elektrisaage kasutama seal estakaadidel ja metsas algas langetamisel-laasimisel bensiinimootorkettsaagide ajastu (Druzbad, Uuralid, Taigad, Husqvarnad, Partnerid ning oksasaed), ühtlasi oleks see teiseks suunaks.