mähkida käte ümber salli, särgi vms. Pinged üle 1000V Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge joaks ette nähtud. Eemaldada inimese pealt elektri juhtmed. Viivitamatult hakata elustama ja teatada kiirabisse. Elektriohutus Elektriohutuse tagamiseks tuleb jälgida reegleid. Soovitatav pole ise minna näppima elektriseadmeid millest pole õrna aimugi kuidas see töötada võiks. Kindlasti tuleks isolatsiooniriketega laualambid , puhurid jt. elektririistad asendata koheselt uutega. Katkised juhtmed tuleks kas isolatsiooni teibiga kokku lappida või osta uued. Vannitoas, keldris, saunas ,kus on betoonist või siis mullast pinnas ei tohi kasutada siseruumides ettenähtud elektripliite , kütteriistu jms. Kategooriliselt on keelatud töötada lume- või vihmasajus elektritööriistadega, mis on ette nähtud kasutamiseks ruumis. Töömasina kasutusala nähtub tema sildilt, passist või käsitsemisjuhendist
Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et niisugused ootamatusi vältida, on igas korteris elektriarvesti juures kaitsmed, mis liiga tugeva voolu korral välja lülituvad. Harilikult on korterikaitsmed arvestatud 6, 10 või 15 amprile.
Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et niisugused ootamatusi vältida, on igas korteris elektriarvesti juures kaitsmed, mis liiga tugeva voolu korral välja lülituvad. Harilikult on korterikaitsmed arvestatud 6, 10 või 15 amprile.
Selleks tuleb veeboileri termostaati vastavalt reguleerida. Kui see on võimatu, siis paigutage kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 C, köögivesi - mitte üle 55 C. 3.4.5 Elekter Lapse õrn ja veerikas nahk on väga tundlik elektrivoolule. Seepärast on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahti ühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et ümbruskonnaga tutvumisel pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse avaustesse. Ohtlikuks võivad saada elektrikontaktid ja pistikupesad. Uute pistikupesade paigaldamisel tuleb eelistada lapsekindlaid. Lahtised pistikupesad katta selleks otstarbeks valmistatud plastkatetega. Mitte unustada pikendusjuhtmete pesade blokeerimist!
toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi, kontrollida vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist. Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja
annaabi.ee 
