Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud").
sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt. Seetõttu kasutatakse neid enamasti lühise kaitseks. Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti
erisustega 3)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmentluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega 4)Elektriseadme tootja ja levitaja kohustusele ning turujärelvalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline.
3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 4. Elektriseadme tootja ja levitaja kohustustele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht
Tavaliselt ühendatakse üks toiteallika poolustest (või kolmefaasilise toiteallika neutraal) maandusega ehk ühendatakse madalpingelise toitevõrgu PE juhiga. FELV süsteemi kasutatakse juhul, kui pole vajadust SELV või PELV süsteemi järele, kuid saab kasutada elektroonikakomponentidega skeeme, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust) ning on halvasti isoleeritud kõrgepinge eest. Sellised tingimused võivad esineda, kui elektriahel sisaldab elektripaigaldisi, mis on isoleeritud kõrgema pinge ahelatest ebapiisavalt. 4. Vooluahela ehitus SELV- ja PELV-ahelate pingestatud osad peavad olema eraldatud nii üksteisest kui ka muudest ahelatest isolatsiooni abil, mis vastab vähemalt kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähise vahelisele isolatsioonile. SELV- ja PELV-ahelate juhid tuleb üldiselt paigutada muude ahelate juhtidest eraldi. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohaldada üht järgmistest võtetest:
ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud. Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni isolatsioonitakistus peab olema vähemalt 0,5 M%, et läbiv lekkevool jääks joonisel 1.3 toodud graafiku I.-sse piirkonda; kaitsekatete ja kestadega.
8.Kõik elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et nende ettenähtud jahutustingimused ei halveneks. 9.Kõik elektriseadmed mis võivad põhjustada kõrget temperatuuri või elektrikaart tuleb paigutada või kaitsta selliselt et põleva ainete süttimise oht oleks välistatud. Seal kus elektriseadme mingite puutevõimalike osade temperatuur võib põhjustada inimkeha kahjustust tuleb need osad paigutada või kaitsta selliselt et neid ei saaks juhuslikult puudutada. Kasutusele võtu kontroll Elektripaigaldisi tuleb katsetada ja kontrollida enne nende kasutuselevõttu ja pärast iga olulist ümberehitust veendumaks et paigaldustööd on sooritatud standardi nõuete kohaselt. Omaduste ühilduvus tuleb välja selgitada need elektriseadmete omadused mis võivad mõjuda kahjustavalt muudele elektriseadmetele voi muudele süsteemidele voi mis võivad häirida elektritoidet. Kahjulikult võivad toimida muuhulgas : 1.transient liigpinged 2.kiired koormusmuutused 3.käivitusvoolud 4
elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid. Kui puudusi on avastatud, tuleb rakendada nõuetekohased meetmed nende kõrvaldamiseks. Töötoimingud Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse põhireeglitele peab elektripaigaldise käidukorraldaja või töö juhtija tagama, et
2) Võimaldab toita erineva elektrivarustuse kategooriaga tarbijaid ja elektripaigaldisi; 3) Võimaldab toita tarbijaid ja paigaldisi pingega 6...10 kV ja 0,4 kV.
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. (,,Elektriohutus kodus" on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012) 14
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. („Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012) Keelumärgid:
Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate 14 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või
· tööstusehitised taoline · ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm. ajutised rajatised · paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid · laevade elektriseadmeid · lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V. 1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka
annaabi.ee 
