eale või terviseseisundile suurendada. Valgustust paigutades peab arvestama, et ei tekiks häirivaid varje ning see ei pimestaks otse ega peegeldunult. 5. Tööruumis olev taustmüra tuleb viia võimalikult madalale tasemel, vajadusel uuendada tehnikat. Pikaajaline müra häirib keskendumist ja kannatada võib saada töö kvaliteet. 6. Tööreziim peab olema kohandatud selliselt, et silmade pinget ja sundasendit nõudvale tööle saaks teha puhkepause. 7. Elektriohutusega kursis olek on vajalik igale töötajale kaasaarvatud raamatupidaja. Tuleb teada ja kinni pidada teatud nõuetest, mis tulenevad kasutatavate seadmete elektriohutusest. Näiteks ei tohi kasutada katkiste juhtmetega seadeid, pistikut pesast välja tõmmates võtta kinni pistikust mitte juhtmest jm. 8. Tuleohutus on lahutamatuks osaks igas ettevõttes. Sellealaseid koolitusi ja teavet peab jagama tööandja. Evakuatsiooni plaanid ja tulekustutid peavad
Tööst põhjustatud haigus on TKK ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks Kutsehaiguse diagnoosib TTH-arst Kutsehaigusest tuleb teavitada Tööinspektsiooni Riiklik järelvalve Teostab Tööinspektsioon TTH- teenuste ja TTH- teenuse osutajate üle Terviseamet Isikukaitsevahendite turujärelvalvet teostab Tarbijakaitseamet ja Tööinspektsioon Tööinspektsioon on ülesannete täitminsekl sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu Elektriohutusega tegeleb tehnilise järelvalveamet. Tuleohutust kontrollib päästeamet. Tööinspektori ülesanded Uurib tööõnnetusi , kutsehaigusi Teotsb järelvalvet Kontrollib töötingimusi Hoiab äri- ja tootmissaladust, isikuandmeid Peatab ohtliku töö-ja töövahendi kasutamise Teeb kontrollmõõtmisi, võtab proove, pildistab Küsitleb Vajadusel teeb ettekirjutuse Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik
inimese seisukohalt, vaid olukorra normaliseerimisega, kahjuliku keemilise aine mõju kõrvaldamisega. Sel puhul tuleb leida tehnoloogiliselt või tehniliselt sobiv variant, näiteks asendada mürgine aine vähem mürgisega või kasutada sobivat märgistust. Juhul kui keemilise aine kasutamisel tekivad keerukad teaduslikud probleemid, probleeme siiski uuritakse (amalgaamid, hambaravi ergonoomika, dental ergonomics). Traditsioonilistest ohutuse probleemidest ei tegelda tule- ja elektriohutusega, kuna nende puhul on tegu põhiliselt tehniliste probleemidega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika (systems ergonomics). Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika (vt Smith, 1997), hüpertekstide ja hüpermeedia kasutamise probleemid (lähim ingliskeelne vaste work with display units WWDU, samuti human-computer interaction HCI ja human-computer factors),
annaabi.ee 
