Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4. Ampere seadus: Vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on võrdeline voolutugevusega, juhi pikkusega ja magnetvälja suuna ning voolu suuna vahelise nurga siinusega. VALEM: Suuna määrab vasakukäe reegel. ( B vektori suunda näitab põhjapoolus ) 5. Ampere jõudu kasutatakse elektrimootorites, elektrimõõteriistades, valjuhääldites. Näiteks kõlarid. 6. Lorenzi jõud on jõud mis mõjub liikuvatele laetud osakestele magnetväljas. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli abil. Vasaku käe sõrmed näitavad pos. laetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakestele mõjuva Lorenzi jõu suunda. 7. Sirgvool - jõujooned on ringikujuliselt ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse kruvireegliga.
Taskuarvutid ja satelliidid Juhtmed ühendavad vooluringi erinevaid osasid. Meie kasutatud vaskjuhtmes paiknevad metalliioonid kindlates kohtades ja võnguvad, ioonide vahel liiguvad vabad elektronid (soojusliikumine). Tarviti on seade, milles elektrienergia muundatakse mõneks teiseks energialiigiks. 1) soojuseks Kui temperatuur juhis tõuseb, hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 2) valguseks Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda heledamalt põleb lamp. 3) mehaaniline töö Elektrimootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks tööks. Mootoreid kasutatakse tänapäeval igal pool transpordis, majapidamises (tolmuimeja, pesumasin) 4) Keemiliste ühendite siseenergia kasutatakse mitmete keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks. Kasutatakse ka esemete metalliga katmisel, akude laadimisel ja mujal. Lüliti abil saab vooluringi sulgeda ja avada. Tarvitite vooluringi ühendamise viisid. · Jadaühendus; elektritarvitid on ühendatud järjestikku
4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida pooliks ja lasta sealt läbi vool, siis pool muutub magnetiks ja tõmbab ligi raudesemeid. Seda toimet kasutatakse elektrimootorites ja elektrimõõteriistades. c) Keemiline toime Voolu toimel eralduvad lahustest puhtad ained. d) Füsioloogiline toime Elektrivoolu mõju elavale organismile. 6. Voolu tugevus (Valem, ühikud, ampermeeter.) Elektrivoolu toimete suurust iseloomustab mõõdetav suurus voolu tugevus. Voolu tugevus on võrdne juhti läbinud elektrilaengu ja selleks kulunud aja jagatisega. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mille töötamine põhineb elektrivoolu magneetilisel toimel. q
· Magnetvälja jõujoonte ühiseks tunnuseks on, et need on alati kinnised kõverjooned. · Jõujoone suuna saab määrata magnetnõelte abil. · Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev.
Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Vasaku käe reegel kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere'i jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks
Ampere’I jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on suunatud peopessa, neli välja sirutatud sõrme näitavad voolusuunda siis sõrmede suhtes täisnurga all olev pöial näitab Ampere’i jõu suunda. 7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat.
lõunapooluseks. Kui muuta voolu suunda, muutub ka nõelte asend. Elektromagnet = raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas rauapuru magneetub. Mida suurem on voolutugevus mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Välja tugevus oleneb ka keerdude arvust mähises. Elektromagneti magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel. Voolu katkestamisel kaob ka magnetväli. Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektrivoolugeneraatorites. Maa on suur magnet,mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral ja põhjapoolus lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju.
auru survega. Silindrid pidi olema suured, kuna ainus kasutatav jõud nende suunas oli õhurõhk. Auru kasutati ainult selleks, et kolb saaks liikuda tagasi algasendisse. Umbes 1800. aastal võttis Richard Trevithick kasutusele mootori mis kasutas kõrgsurve auru. Need olid palju võimsamad kui eelmised mootorid, ning piisavalt väikesed transpordialaste rakenduste jaoks. Aurumasinad jäid valitsevateks jõuallikateks kuni 20. sajandini, mil areng elektrimootorites ja sisepõlemismootorites paranes. James Watti aurumasin James Watt oli šoti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor, millega loodi ühesilindriline ühepoolse ja kahepoolse tegevusega aurumasin, parandati soojuslikku kasutegurit ja töökindlust. 1782. aastal valmistas ta esimese Watti aurumasina
Impulsstoitega mootorid Samm-mootorid erinevad sünkroonmootorist selle poolest, et selles tekib pöörlev magnetväli, mida ei tekitata kolmefaasiliste siinuspingetega, vaid masina järjestikuste impulssidega. Samm-mootorid sobivad kasutamiseks eriti väikese positsioonijuhtimisega ajamites, kus impulsside arv on võrdeline rootori pöördenurgaga. Samm-mootorid pole sobivad tänu nende võimsuse suurusele, kuna kasutegur jääb väikeseks. Kaod elektrimootorites Igas elektrimasina mehhanismis tuleb ette erinevaid kadusid. Kaod tekivad siis, kui ilmnevad järgnevad asjaolud. Teraskaona tuntakse kadu, mis tekib masina magnetsüdamikus, kus toimub hüsteesi ja pöördevoolude vahel magnetväli. Kuna mähistel on teatud aktiivtakistus, siis eraldub neilt soojusenergiat. Kuna mähised koosnevad põhiliselt vasest, siis nimetatakse neid kaudsid ka vaskkadudeks. Ventilatsioonikao põhjustab masinaosade ohu vahelised hõõrded. Hõõrdekao põhjus
) (Vikipeedia) Teslast sai kompanii peaelektrik ja hiljem Ungari telefonisüsteemi peainsener. Ta leiutas tol ajal väidetavalt telefoni kordaja-võimendi ja esimese valjuhääldi. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 3.1 Esimesed avastused Ühel päeval sõbraga pargis jalutades tuli talle idee pöörlevast magnetväljast, seal samas pargis seletas ta oma sõbrale pulgaga liivale joonistades asünkroonmootori põhimõttest kuidas vahelduvaid elektromagnetvälju saaks uutlaadi elektrimootorites kasutada. 1882 töötas Tesla insenerina ka Continental Edison'i firmas, Pariisis, kus ta kavandas dünamoid. Samal ajal projekteeris ta täiustusi elektriseadmetele. Ning mõtles välja ka induktsioonmootori ja alustas igasugu roteeruvaid magnetvälju kasutavate seadmete arendamist, millele patendi sai ta aastal 1888. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 4. Ameerika Ühendriikides Aga, kuna Euroopas ei leidunud kedagi, kes huvituks tema avastustustest, otsustas
jahutus ning leegisummutus aine ülesandeid. Pooljuhtmaterjalide kasutamine võimendites, alaldites, mittelineaarsetes takistites sõltub materjali põhiomaduste eritakistuse, dielektrilise läbitavuse, elektrimotoorse jõu muutumisest sõltuvalt töötingimustest nagu temperatuur, elektrivälja tugevus ning valguse ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes, elektrimootorites, trafode ja releede südamikes olenevalt neid iseloomustavatest magnetilistest omadustest. Olenevalt magneetumise intensiivsusest, mida iseloomustab nende magnetiline läbitavus , võime jagadamaterjalid (ained) ferro- ja ferrimagneetikuteks ning antiferromagneetikuteks. Ferro- ja ferrimagneetikutel on omadus magnetväljas magneetuda ja säilitada indutseeritud magnetväli püsivana sõltuvalt sulami koostisest ja aine siseehitusest. Antiferromagneetikutel magneetuvus on nõrk ja vähepüsiv
auru survega. Silindrid pidi olema suured, kuna ainus kasutatav jõud nende suunas oli õhurõhk. Auru kasutati ainult selleks, et kolb saaks liikuda tagasi algasendisse. Umbes 1800. aastal võttis Richard Trevithick kasutusele mootori mis kasutas kõrgsurve auru. Need olid palju võimsamad kui eelmised mootorid, ning piisavalt väikesed transpordialaste rakenduste jaoks. Aurumasinad jäid valitsevateks jõuallikateks kuni 20. sajandini, mil areng elektrimootorites ja sisepõlemismootorites paranes. Rakendused. Alates 18. sajandi algusest, on auru jõud leidnud kasutust erinevatel praktilistel kasutusaladel. Alguses kasutati auru pumpades, aga alates 1780. aastatest hakkasid tekkima väntmehhanismiga mootorid mida kasutati tööstusmasinates. 19. sajandi lõpuks tekkis nii maismaal kui merel aurutransport, ning sajandi arenedes muutus see üha domineerivamaks. Arumasinad, võib öelda, on olnud industriaalrevolutsiooni liikuvaks jõuks, ning olnud
R ja voolu kestusega t (Lenzi seadus) Q = I2R t PILET4 2.Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Takistuse suurenedes temperatuur suureneb. Sest mida suurem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja seda rohkem segavad nad elektronide suunatud liikumist. PILET5 1.Elektrienergia. Elektrienergia on elektromagnetvälja energia. Saadakse mõnda teist liiki energiat, lihtne üle kanda, muundub kasulikuks energiaks elektritarvitites, elektrimootorites, küttekehades, valgustites. 2.Mis on pooljuhid ja kus neid kasutatakse? Pn-siire, dioodid, transistorid. Pooljuhid: vahepealse elektrijuhtivusega. Laengukandjad ei ole alati vabad, kuid neid saab kergesti vabadeks muuta. Sõltub temperatuurist, peale langevast valgusest, lisandite sisaldusest põhiaines. Nende tingimuste muutmisel kergest reguleeritav. Leiab kasutust tänapäeva elektroonikas, nt raadio
1) mittekoormuskaod ehk püsikaod kaod transformaatori südamikus 2) koormuskaod ehk muutuvad kaod kaod transformaatori mähises. · Elektrienergia kasutamine osutub aga tänapäeval väga kalliks ning see pidevalt kallineb. · Elektrimootorid on oma olemuselt piisavalt ohtlikud, kui nad ei ole kindlalt kaitstud vastavate kaitsmetega. 5 · Suure tähtsusega elektrimootorites esinevad vead, tüsistused võivad kaasa tuua palju kahjusid, alustades inimohvritest ja lõpetades majanduslike kahjudega. Teisteks jõuallikateks on näiteks: kütused, päikeseenergia, patareid, akud, õhk, vesi, tuul jne. Kütustel põhinevad jõuallikad: Eelised: lihtne kasutada, kasutusel enamikes autodes Puudused: pidev hinnatõus, nafta otsa saamisega seotud probleemid, kütuste heitgaaside mürgisus ja halb efekt osoonikihile. Patareil, akul põhinevad jõuallikad:
Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev kompassinõel, kui juhet läbib elektrivool. Magnetilist toimet kasutatakse elektrimõõteseadmetes, elektromagnetites ja elektrimootorites. Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab. Elektrivoolu tugevuse ühik on üks amper (Ampere'i järgi), mis defineeritakse tema magnetilise toime intensiivsuse kaudu. [I] = 1A Nimelt osutub, et kui kahte lähestikku asuvat juhet läbib vool, siis need juhtmed mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega. Eriti tugevad on need jõud paralleelsete juhtmete korral. Kui voolud juhtmetes on samasuunalised, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud,
18.Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda? 19.Kas polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss ja miinusjuhtme vahetamisega) saab võlli pöörlemise suunda muuta? Selgita. 20.Miks ei tohi alalisvoolumootorit käivitada otselülitamisega liinipingele? 21.Kas alalisvoolumootor töötab ka vahelduvvooluvõrgust? Selgita. 22.Milline võib olla elektrimootori mähiste minimaalne isolatsioonitakistus kere suhtes? 23.Nimetada elektrimootorites esinevad peamised rikked. 24.Mis on mootori mähiste isolatsioonile kõige ohtlikum? Selgita. 25.Nimetada elektrimootori ülekuumenemise põhjused? 26.Mis põhjustavad laagri ülekuumenemist? 27.Mida tuleb teha kui ruumi temperatuur ületab +40 C? 28.Milline võib olla elektrimasina kere temperatuur? 29.Mis põhjustavad mootori vibratsiooni? 30Mis võivad olla vibratsiooni põhjusteks? 31.Kuidas veendutakse kas vibratsiooni põhjustajaks on mootor või töömasin? 67.Trafo 1
......................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid ...................................................................................................... 30 4.7.1. Hammasrattaülekanne ...................................................................................................
W=
Hy
Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev kompassinõel, kui juhet läbib elektrivool. Magnetilist toimet kasutatakse elektrimõõteseadmetes, elektromagnetites ja elektrimootorites. Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab. Elektrivoolu tugevuse ühik on üks amper (Ampere’i järgi), mis defineeritakse tema magnetilise toime intensiivsuse kaudu. I 1A . Nimelt osutub, et kui kahte lähestikku asuvat juhet läbib vool, siis need juhtmed mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega. Eriti tugevad on need jõud paralleelsete juhtmete korral. Kui voolud juhtmetes on samasuunalised, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud,
Ekvivalentkoormus P XFr YFa , kus Fr – radiaalkoormus, Fa – telgkoormus, X – radiaalkoormustegur, Y – telgkoormustegur. X ja Y väärtused võetakse laagrikataloogidest. 95 Laagri arvutuslik tööressurss valitakse lähtudes masina iseloomust. Näiteks konveierites Lh10 8000 töötundi, elektrimootorites Lh10 12000 töötundi, kraanades Lh10 20000 töötundi, kompressorites ja pumbades Lh10 40000 töötundi. Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagre, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min-1. 15.3 Laagrisõlmede kujundamine. Üldjuhul paigaldatakse võll kahele toele. Moodustades laagrisõlme tuleb välistada lisakoormuste teke. Selleks on vaja: - telgkoormuse vastuvõtuks fikseerida vaid üks laager, teine aga jätta “ujuvaks“;
suurusest nagu temperatuur, elektriväljatugevus, saatorina. Sellise kondensaatori elektroodidel olev valgustatus, niiskus jne. Väga oluline on lisandite laeng on mõju. Q = CU, Magnetmaterjale kasutatakse peamiselt elekt- kus C on kondensaatori mahtuvus ja U konden- riseadmetes magnetjuhtidena (elektrimootorites, saatorile rakendatud pinge. Laengut Q võib trafodes, aparaatides jm.). Neil materjalidel peab vaadelda koosnevana kahest osast: laengust Q0, olema suur magnetiline läbitavus ja väikesed mis oleks kondensaatori elektroodidel, kui nende energiakaod.
Parameetrite graafilised sõltuvused võimaldavad lülituskadusid määrata palju täpsemini. Reeglina näidatakse tehniliste andmete lehel raskelülitusele vastavad andmed. Seevastu kergelülituse puhul tuleb kasutada graafikuid, et leida lülituskaod vastavate talitlustingimuste korral. Sõltuvalt ahelast võib lülitamine resonantsi olemasolul vähendada kadusid pooljuhtseadistes kuni nullini. Jõupooljuhtmuundurite mittesiinuseline väljundpinge põhjustab eriti suuri võimsuskadusid elektrimootorites. Sagedusest sõltuvad võimsuskaod mootoris, nagu rauaskaod, suurenevad sageli lülitustalitluse vältel. Erinevad tootjad annavad mootorite tehniliste andmete lehtedel erineva suurusega varutegureid, kuid harilikult võimaldab mootor talitlust nimitöötemperatuuril 74 80...90 % nimivõimsuse puhul. Halbade jahutustingimuste tõttu peab madalate kiiruste korral olema mootori võimsusvaru eriti suur. Soojuslik mudel
annaabi.ee 
