Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa) Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool Juhet liigutades hakkab neile mõjuma Lorenzi jõud. Induktsiooni elektromotoorjõud – pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool
Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema magnetvoog. • Miks antakse trafode nimivõimsused ühikutes VA või kVA, aga mitte ühikuis W või kW, nagu näiteks elektrimootoritel? Trafode nimivõimsuseid ei anta ühikuis W või kW, sest trafo puhul on tegu näivvõimsuse, mitte aktiivvõimsusega. U.L. LL22
[6] Vähendamaks radiatsiooni doosi mõne siivertit või veel vähemaks, peab kaitsekihi materjali olema 4 tonni ruutmeetri kohta.[7] Sellisel juhul on radiatsiooni tase kõvasti madalam kui Maal leiduvates looduslikes asulates. See aga tekitab probleemi kosmoselaeva manööverdamisel, kuna laev on massiivne. Laeva liikumis Inerts nõuaks väga võimsaid põtkureid, et alustada või peatada tiirlemist ümber oma telje. Teine võimalus on lasta elektrimootoritel laeva kahte erinevat osa üksteisele vastassuunas tiirelda.[8] Kokkuvõttes on kolooniate rajamine kosmosesse väga keeruline protsess, mille planeerimine on aeganõudev, kohutavalt kulukas, problemaatiline ja pea võimatu. Erinevad valitsused ja eraettevõtted peaksid juba kiiremas korras leidma nendele probleemidele vastuseid, et kuidas inimkonda peale maad ellu jätta. Edukal ja püsival koloonial peab olemas olema: vee allikas,
ettenihkemehhanisme, höövelpingi töölaua mehhanimi, valtspinke. Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n). Staatilinse momendi sõltuvus kiirusest võib olla väga mitmesugune. Teest (pöördenurgast) sõltuv staatiline moment Teest ja kiirusest sõltuv staatiline moment Ajast sõltuv staatiline moment Elektrimootorite mehaanilised karakteristikud T=f() või T=f(n). Elektrimootoritel kiiruse kasvades pöördemoment üldreeglina väheneb. Vähenemismäära iseloomustab karakteristiku jäikus: =T/. Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku tõusunurga tangensi pöördväärtusega. Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril
.40 kHz - luminesentslampide krgsageduslik toide; - ..100 kHz - pindkarastusseadmed; - ..20 Mhz - pooljuhtide ja dielektrikute soojendus, - puude kuivatus, - toiduainete kpsetus. Madalsagedust kasutatakse suurte toodete soojendamiseks. 4. Installeeritud vimsus - hetbiliste elektritarbijate nimivimsuste summa. Erinevatel elektritarbijatel mistetakse nimivimsust erinevalt: - elektrimootoritel - vimsus vllil pidevllituses, - elektritehnoloogilistel seadmetel - tarbitav vimsus, - lahenduslampidega valgustitel - lambi vimsus. Eriliigiliste tarbijate gruppide puhul summeeritakse installeeritud vimsus, arvestades treiime: , kus i - suhteline nimillituskestus. 5. Nimipinge (3-faasilistel tarbijatel faasidevaheline pinge). madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV;
annaabi.ee 
