ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ Elektrimasin on seade, mis võib muundada mehaanilist energiat elektriliseks energiaks või elektrilist energiat mehaaniliseks energiaks. Generaator – mehaanilise energia muundamine elektriliseks energiaks. Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks. Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis, mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele. Tekib pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli indutseerib rootori mähises elektro-motoorjõu ja mähises tekib vool. Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud...
valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides ning nendega ühendatakse või katkestatakse elektrimootorite ning teiste seadmete käivitus- või kaugjuhtimisahelaid. Keskmise võimsusega mootorite tavalisel käivitamisel, ilma et muudetaks pöörete suunda, kasutatakse vinnaklüliteid, trummellüliteid pakettlüliteid või käivitusnuppe. Nende elektriline
Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: [email protected] kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012 Juhataja: Urmas Kurgjärv GSM: (+372) 5026648 e-post: [email protected] Elektrimootorite remont: Rein Tiitma telefon: (+372) 4475016 AS EKTO PÄRNU tegeleb kuni 90kw elektrimootorite katsetamise ja remontimisega. Raasiku Elekter AS Tehase tee 1, Raasiku, 75203 Harjumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.rer.ee Juhatus: telefon: (+372) 6082333 ja (+372) 6082254 faks: (+372) 6082333 Tellimuste vastuvõtt: telefon: (+372) 6082186 Elektrimootorid: telefon: (+372) 6082172 Esinduskauplus: Forelli 10, 10621 Tallinn telefon: (+372) 6562211 faks: (+372) 662211
Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Tulemustasud ja nende mõju töötaja töösooritusele Ainetöö õppeaines “Inimressursi juhtimine” Tallinn 2017 ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST Antud töös käsitletavaks ettevõtteks on AS Konesko. Konesko on 1992. aasta lõpus loodud Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevusalaks oli algselt teenustööna elektrimootorite staatorite mähkimine. Algusaastetel toimus ettevõtte tootmistegevus Tallinnas. Tegevuse oluline laienemine algas 2003.aastal, kui pikaaegne koostööpartner KCI Konecranes OY otsustas lõpetada mootorite valmistamise Soomes ning siirdada mootorite tootmine tervikuna Eestisse. 2013.a lõpust on AS Konesko aktsionäride ringi kaasatud 49% osalusega ka Konecranes Finance OY. Alates 2004. a suvest asub firma mootoritehas Koerus ning metallitehas Põltsamaal.
mitut energiaallikat. Peaaegu alati mõistetakse selle all elektriautot, millele on lisatud sisepõlemismootor. Loodussõbralikud värvid Värvides pole kasutatud keemilisi värvaineid, vaid on looduslikke lisanditega ja ei sisalda säilitusaineid. Praktiliselt lõhnatud Tervisele kahjutud Keskkonnasõbralikud Hübriidautod. Linnasõidul saab kasutada edasiliikumisel ka ainult elektrimootorite abi, mis teeb masina eriti vaikseks ja keskkonda säästvaks Heitgaaside hulk on väiksem Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Loodussõbralikud värvid. Värvid on peaaegu lõhnatud, värvide koostisosad on hästi paigas, sellest ka sobiv kuivamisaeg ja hea kattevõime. Mingil määral eritavad nad mürgiseid kemikaale õhku, mis ei ole hea keskkonnale. Parandavad keskkonnaseisundit
elementaarosakeste kiirendites juhile mõjuva jõu suuruse. on kinnised kõverad. Elektriväli elektriülekandel. laetud osakeste kiirendamiseks. mõjub juhtmes olevatele laengutele jõuga ja paneb nad liikuma tekib vool. KASUTAMINE Ampere seadusel põhineb elektrimootorite töö(üks KASUTAMINE vooluga mähis hakkab pöörlema teise vooluga Seda nähtust kasutatakse mähise ümber). igapäevaelus voolu saamiseks. FERROMAGNEETIKUD KASUTAMINE Ained, mille magnetiline Näiteks kasutatakse generaatorit
ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine
Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus on vaja kuumakindlust. Alumiinium ja selle sulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja tihedus 2700 kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid
Võib tihti sisse/välja lülitada Tarbib vähe elektrit Kannatab vibratsiooni teatud piirides Saab kasutada väga edukalt õues ( Tööiga ei vähene ega valgustugevus samuti) Süsteemi kaabli läbimõõt ei pea olema nii suur kui on hõõglampidega süsteemil. Väike kabariit 9. Võimsus tegur (Cos (fi) ) ja selle praktiline sisu elektrimootorite kasutamisel? S - NÄIVVÕIMSUS (VA- VOLTAMPER) P – AKTIIVVÕIMSUS (W- WATT) Q – REAKTIIVVÕIMSUS (var – VOLTAMPER REAKTIIV) COS (fi) on kasutegur. Kasuteguri võimalikult suureks saamiseks peame kasutama elektrimootorit täisvõimsusel. Kasutegurit saame suurendada kondensaatori abiga. 10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral?
ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus
elektrimaterjale, millistel peavad olema vastavad elektrilised ja elektrimagnetilised omadused. Elektrimaterjale liigitatakse elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi: o elektrijuhid (juhtmed, mähised, lülitite kontaktid); o dielektrikud ehk elektrilised isolaator materjalid (isolaatorid, kondensaatorid); o pooljuhid (võimendid, alaldid, mittelineaarsed takistid); o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise
3) Piiritlusdokument 4) Projekt, teostusjoonised 5) Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik 6) Kaetud tööde aktid 7) Maanduri teostusjoonised 8) Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad, rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset.
Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või
Dioodide liigid: • Alaldusdiood - ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkond...
lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16. Mis on elektrimootori kaitseseadisteks ja kuhu nad ühendatakse? · Elektrimootori kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. 17. Kus kasutatakse lõpp- ja teekonnalüliteid , kuhu neid paigaldatakse? · Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja fikseerida (piirata), näiteks pikihöövelpinkidele, sildkraana teedele ja liftidesse. 18. Mida tähendab teimimine?
vähenesid 10 x, isolatisooni tööiga pikenes, müra vähenemine, siselühiste korral väiksemad kahjustused, väiksemad gaasijahutussüsteemid. Võimsate G-e korral kasutatakse destileeritud vett. 8.Generaatorite ergutussüsteemid ja ergutuse toiteallikad Generaatorite ergutussüsteemid on ühed generaatorite tähtsamad osad, vaatamata sellele, et nende võimsus on tavaliselt vaid 0,4 - 0,6% generaatori võimsusest. Ergutussüsteemidel on eriti tähtis osa generaatorite ja omatarbe elektrimootorite talitluse stabiilsuses. Ergutussüsteemid peavad vastama järgmistele tingimustele: . tagama generaatori ergutusmähise pideva toite nii normaal- kui avariitalitluses . võimaldama ergutuspinge reguleerimise etteantud piirides . tagama ergutuse automaatreguleerimise vajaliku kiiruse . tagama avariitalitluses piisava ergutuse forsseeringu kordsuse . tagama generaatori mahaergutuse ja avariide korral kiire (magnet)väljakustutamise.
maailmasõja lõpuaastal. Siia sobib näide kahe Jaapani linna Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest - see tingis lugematute tsiviilisikute surma ja põlvkondi ketvad muutused nii moraalses kui ka füüsilises mõttes. Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad. Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid
kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus
tarbimine on atmosfääri koostist kiiresti muutmas. Ühe abinõuna võitlemisel atmosfäärimuutuste vastu soovitavad teadlased kaitsta maakera ümbritsevat osoonikihti. Mis on osoon ja miks seda vaja on? Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kui paks on osoonikiht? Tegelikult polegi tegu päris kihiga, vaid põhiosa osoonist paikneb Maast 1050 kilomeetri kõrgusel. Osoonikiht on nõnda hõre, et kokku surutuna
nr. Näitajad DCM-5 "Bison"SFV "Lõdige EK-30 SFV 1 Tootlikkus, tonni/h normaallaastu segamisel 1,0 8,0 10,0 peenfraktsiooni segamisel 1,0 4,0 - 0,2 2,0 2. Võlli pöörlemiskiirus, p/min 770; 970;1220 600 1460 3. Elektrimootorite võimsus, kW 40 55 15 2.2. Laastuvaiba formeerimine. Formeerimismasina töörütm on ajavahemik kahe järjestikuse puitlaastplaadi konveierilt mahatuleku vahel. t t Rk = s min. Rk = k min. n vk t s - pressitsükli kestvus, 28 x 8,5+20 = 258sek.= 4,3min
Siinghulgas võib nimetada sildkraanade silla- ja vankrimehhanimse, transportööre, tööpinkide ettenihkemehhanisme, höövelpingi töölaua mehhanimi, valtspinke. Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n). Staatilinse momendi sõltuvus kiirusest võib olla väga mitmesugune. Teest (pöördenurgast) sõltuv staatiline moment Teest ja kiirusest sõltuv staatiline moment Ajast sõltuv staatiline moment Elektrimootorite mehaanilised karakteristikud T=f() või T=f(n). Elektrimootoritel kiiruse kasvades pöördemoment üldreeglina väheneb. Vähenemismäära iseloomustab karakteristiku jäikus: =T/. Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku tõusunurga tangensi pöördväärtusega. Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus:
tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervislik, esineb õhkkonna ülemistes kihtides, sammuti meres, männimetsades ja pesu kuivatamisel tuule ja päikse käes. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt aga väikeses koguses võib inimesle
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Kaitselülitite rakendumistunnusjooned Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 33 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Sulavkaitsme tähises tähendab g kaitsme sobivust nii liigkoormus- kui ka lühisvoolukaitseks, G aga kasutatavust juhtide (mitte aga nt. elektrimootorite) kaitseks. · Saksamaa ja Soome standardeis kasutati varem sulavkaitsme tähise gG asemel tähist gL, kaitselüliti tähise B asemel aga tähist L. · Kui juhistiku liigvoolukaitseaparaadid oma tunnusjoonte poolest ei sobi mõnede juhistikust toidetavale seadmete (nt. aeglaselt käivituvate elektrimootorite) kaitseks, tuleb viimaseid kaitsta omaette kaitse-aparaatidega. 34 Juhtmed ja kaablid 2010
Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea käitumise ja juhtimise. Hinnates asutuse õnnetusriski tuleb mõelda läbi võimalikud ohtlikud olukorrad. Eriti tuleks keskenduda järgmistele aspektidele. Raskuste tõstmine Materjalide teisaldamisel võib tekkida õnnetusoht näiteks siis, kui puuduvad sobivad abivahendid raskete esemete, näiteks stantsiosade, elektrimootorite ja suurte metallplaatide tõstmiseks, või kui abivahendeid ei kasutata. Esemete tõstmine võib põhjustada õnnetusi ka siis, kui need ei ole eriti rasked, näiteks kui tõstmiseks on ruumi liiga vähe või kui metallplaadil on terav serv, mis võib lõigata. Masinate, tootmisliinide ja troppide kasutamine Masinate kasutamisel võib õnnetusoht tekkida näiteks siis, kui ohutusseadmed puuduvad või on rikutud, näiteks kui puuduvad kaitseekraanid või korralikud luugid. Samuti
pöörlemisel. Elektron just kui pöörleks ümber oma telje. Peale orbitaalliikumises tingitud välja, tekib veel oma pöörlemisest tingitud magnetväli. Igal ferromagneetikul on mingi kindel temp. millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Seda temp. nim. Curie temperatuuriks. Curie temp. on Fe-753 C, koobaltil 100C ja Ni- 365 C. Fe- või terassüdamiku viimisel pooli suureneb palju kordi magnetinduktsioon poolis. Transformaatorite, generaatorite, elektrimootorite jt. elektrimasinate südamikud valmistatakse ferromagneetikutes. Pärast välise magnetvälja kadumist jääb ferromagneetik magneedituks. Tänu selle ongi olemas püsimagnetid. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ferriite need on ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu. VALEMID: 1. B= M/IA 2. = BAcos 3. F= BIlsin 4. F(indeks L)= Bq0Vsin 5. r= mV/Bq0
Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. * Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik
Kaod tekivad siis, kui ilmnevad järgnevad asjaolud. Teraskaona tuntakse kadu, mis tekib masina magnetsüdamikus, kus toimub hüsteesi ja pöördevoolude vahel magnetväli. Kuna mähistel on teatud aktiivtakistus, siis eraldub neilt soojusenergiat. Kuna mähised koosnevad põhiliselt vasest, siis nimetatakse neid kaudsid ka vaskkadudeks. Ventilatsioonikao põhjustab masinaosade ohu vahelised hõõrded. Hõõrdekao põhjus tekib masina laagrite hõõrdest. Elektrimootorite talitusviisid Töömasinad on tavaliselt erineva talitusega, milles peab olema elektrimootorid kui täiturmehhanismid õigesti valitud. Sõltuvalt oludest võib muutuda töömasina koormus, pöörlemiskiirus, pöörlemissuund. Ka nende muutustega peavad mootorid tagama õige töö. Talitused võivad olla järgmised: ühtlasel püsikiirusel pööreldes ventilaator, ketassaag, elektertransport,
4 vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks. 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? Elektrimootorite eelised: mootorite kasu ja võimsustegur on sõltuvuses mootori tööpingest ja võimsusest. Kiiremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit kui madalama kiirusega mootorid sama nimivõimsuse korral. Suuremad mootorid omavad suuremat kasu- ja võimsustegurit, kui samal kiirusel töötavad väikesed mootorid. Suure kasuteguriga mootori kasutegur on 5 10 % kõrgem kui standardmootoril. Suure kasuteguriga mootoritel on suuremad mähised ning seega:
seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks? Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid. 2. Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale? - Paigaldatakse sisentorule vahetult peale selle sisenemist elamu keldrisse või
Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga.Seega elektrimootori tööks on vajalik magneti olemasolu, mis looks magnetvälja. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
Osoonikiht Atmosfäär on Maale kaitsekilbiks Päikeselt tuleva kahjuliku kiirjuse eest. Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust. Osoon, sinaka värvusega gaas, on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988
konkreetse voolutugevuse ajalise kestuse t. Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine).Kontaktori juhtimisvooluahel läbib elektromagneti mähist ja peavooluahel läbib jõukontakteLk 251 . 34
Masinalaua esiotsa peab täiendavalt olema üles seatud kate kiikuvatest tagasilöögiplaatidest. 3. Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu. MITMEKÜLJELISED HÖÖVELMASINAD 1. Masinate etteandeseadmete ette tuleb üles seada masinast läbilastavate materjalide ristlõikepiirajad. 2. Masinatel, millel freesipead ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektriajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks. 3. Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldatava materjali laiuse järgi kinnitatava väljatõmmatava kaitsega. TÖÖ AJAL 1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid. 2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. 3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist. 4. Mitte hööveldada jäätunud puitu. 5
ruumides erinevate ettevõtete all trükitööstuslik tegevus säilinud tänaseni. Järjepidevale leivatööstusele panid aga aluse Taani päritolu ärimees Lorenz Sander ja pankur Woldemar von Roth 20.novembril 1912 aastal,kui avati nende esimene tsehh Riia tänaval hoones,mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks.Algselt kahekordne veskihoone ehitati ümber sama kümnendi keskpaigaks neljakordseks uute elektrimootorite ja tehnoloogiliste seadmetega moodsaks tööstuspargiks. Vabrikus oli ka juba elektrivalgus ja oma veevärk.Loomulikult oli Tartus ka mitmeid erinevaid pagarikodasid ja leivatööstusi.Täna ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast ,mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi.Uhkusega võib tõdeda ,et läbi rohkemkui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles.
6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8...12% vaske, 1...24% koobaltit. Kasutatakse ka materjale mis rauda ei sisalda näiteks koosnevad Mn, Cu ja Si või Cr ja Pt. 7. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise
Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus vaja kuumakindlust. Kaadmiumpronks sisaldab 1% (Cd) kaadmiumi ja on pronksidest parim elektrijuht. Kasutatakse juhtmete valmistamisel. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi(kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks
.................................................................... 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ........................................................................................................................... 23 4. Elektrimootorid .................................................................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .............................................................................................
1.3. MITMEKÜLJELISED HÖÖVELMASINAD. 1.3.1. Masinate etteandeseadmete ette tuleb üles seada masinast läbilastavate 14 Rakvere Ametikool Egert Moones materjalide ristlõikepiirajad. 1.3.2. Masinatel, millel freesipead ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektriajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks. 1.3.3. Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldatava materjali laiuse järgi kinnitatava väljatõmmatava kaitsega. 1.4. TÖÖ AJAL 1.4.1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid. 1.4.2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. 1.4.3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist. 1.4.4. Mitte hööveldada jäätunud puitu. 1.4.5
täitmise oskust kontrollitakse elektrialase ohuteadlikkuse kontrolli läbiviimisel. Hooldustööde juures näidatakse ennetavate, korrastavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette. Tuuakse ära vahetamistööde (kaitsmete, lampide jm. vahetuse), rikete kõrvaldamise ja avariiliste tööde protseduurid. Näidatakse üksiksõlmede ja komponentide (jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu- ja rikkevoolukaitselülitite, talitlus-ja kaitselahutuslülitite, liidete, elektrimootorite, küttekaablite, maanduspaigaldiste, tava- ja turva-valgustite jm.) hooldamise ja korrastamise vajadus. Tehnilise kontrolli toimingud Näidatakse millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehniline kontroll, millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti. Näidatakse, kuidas ja millal kõrvaldati või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine kontroll ja millistel põhimõtetel valitakse korralise
Iga seadme töös esineb paratamatult kadusid st. osa elektrivõrgust tarbitud energiast kulub mootori soojenemiseks, jahutamiseks, magneetimiseks, hõõrdumiseks laagrites jm. Mootori efektiivsust, kasuliku töö ja kogu tarbitud energia suhet, iseloomustab kasutegur . kus Pmehon mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 2.11, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel,
suurus, on tema ühikul ,,veeber" Võib küsida, millise energia arvel seda tööd tehakse. Et jõud mõjub ainult vooluga juhtmele, oleks loogiline väita, et voolu (vooluallika energia) arvel. See töö lisandub Joule- Lenz'i seadusega määratud (soojuslikule?) tööle, andes kogu tehtud töö magnetilise töö ning juhtmes eralduva soojuse summana: Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks · Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Tuletus: millest siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus.
19.8m*1000*9.8=194040Pa. Tehnilistes atmosfäärides oleks rõhk 1.98at. 6. Tsentrifugaalpumba rootori diameeter on 20cm. Missugune peab olema pöörlemiskiirus, et vesi purskuks 20m kõrgusele? Et vesi tõuseks 20m kõrgusele, peab juga väljuma düüsist algkiirusega 19.8m/s. Ringliikumise joonkiirus v=2r u, kus u on pöörlemissagedus. Siit u=v/2r=19.8/2*0.1=31.5pööret s-1=(2*19.8)/(2*0.1)=198 radiaani s-1=31.5*60=1890 pööret min-1. Võrdluseks: Elektrimootorite pöörlemiskiirus on kas 1500 või 3000 pööret min (määratud võrgusagedusega), automootoritel vahemikus 500 kuni 5000 pööret min. 7. Tsentrifuugi rootor teeb 10000 pööret minutis ja rootori diameeter on 20 cm. Mitme g-ga tsentrifuugitakse? Tsentrifugaalkiirenduse valem: an=v2/r=2r=10472*0.1=109621m/s=109621//9.81=11174g. (10000 pööret min = 10000/60*2=1047 radiaani/s). 8
19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav aktiivvõimsus P 1=U1I1cosφ 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. a)Autotrafod ehk säästetrafod on transformaatori variant, milles primaarmähis ja sekundaarmähis on otstest ühendatud, mistõttu ühine mähis omab nii elektromagnetilist kui ka elektrilist seost. See trafo võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Selliseid trafosid kasutatakse elektrimootorite käivituspinge reguleerimisel või laboriseadmetes pinge sujuval reguleerimisel. b)Keevitustrafod – tingimused kaarkeevitamisel kasutatavatele trafodele:1)Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise. 2)Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühisel. c) Kolmefaasiline trafo on trafo, mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamiseks. Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule
1950, kus nähti ette masina-, põlevkivi- ja põlevkivikeemia- ning ehitusmaterjalitööstuse kiire arengu. Sõjaeelne põlevkivitoodang ületati juba 1946. aastal. Loodi uus tööstusharu põlevkivigaasitööstus, mis orienteerus Eesti- välisele tarbijale. Põlevkivigaas suunati Kohtla-Järvelt torujuhet pidi Leningradi juba 1948. aastal. Olulised muudatused toimusid turbatööstuses. Rekonstrueeriti Tootsi turbabriketitehas. Kiiresti arenes metallitööstus: · taastati elektrimootorite tehas Volta · uue tehnika said Tallinna Masinatehas ja Ilmarine, Eesti Kaabel, põllutöömasinatehas Võit. Kiiresti arenes ka kergetööstus, eriti tekstiili- ja jalatsitööstus. Taastati Kreenholmi ja Balti manufaktuur. Sõjajärgsel viisaastakul kadus Eesti tööstusest lõplikult erasektor (1945. a. 7 %). Viimased väikeettevõtted natsionaliseeriti 1947. aastal. Kuni 1958. aastani töötasid linnades käsitöölisi ühendavad nn. töönduslikud artellid, siis
kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies) Kaasaegsetel suurtel diislitel võidakse jahutusvee pumpasi käivitada ka eraldi asuva elektrimootorite abil. Jahutusveepumpadena kasutatakse Mereveepumpadena: kolbpumpasid, tsentrifugaalpumpasid Mageveepumpadena : tsentrifugaalpumpasid, põõrispumpi. VEEJAHUTID Laialdaselt kasutatakse nii plaat – kui ka torujahuteid. Torujahutid võivad olla kuni 8 X merevee läbivooluga. Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter
U=ruutjuur (Ua +U ) Avaldades pinged voolu ja takistite kaudu saame U= I ruutjuur(r +x =lz, kus r= radiaani sekundis. L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori
antifriktsioonomadustele, korrosioonikindlusele ning soojusjuhtivusele. Enamlevinud on järgmised antifriktsioonmaterjalid: - poorne tinapronks, - legeeritud poorne pronks (P, Pb, Ni, V, Cr, Al, Zn), - pronks-grafiit, - vask-grafiit. Poorne tinapronks sisaldab 6...12% tina (opt. 9...11%). Materjal tavaliselt immutatakse peale paagutamist liga. Kasutatakse kergetes tingimustes töötavate liugelaagrite ( toiduainete-, tekstiili ja olmemasinate, väikeste elektrimootorite, venti- laatorite, veepumpade ja aparaatide laagrite jne) valmistamiseks, valatud tinapronksi asemel. Poorse tinapronksi füüsikalis-mehaanilised omadused on halvemad kui valatud tinapronksil, kuid lubatud piirkoormused on suuremad. Lubatud koormused on 8 MPa kiirusel 1 m/s. Kiiruse kasvades kuni 6 m/s lubatud koormus ei tohi ületada 1 MPa. Selliste tööreziimide juures on stabiilne hrdetegur 0,01-0,04 ja tööiga 3000-5000 tundi. Pronks-grafiit sisaldab 1...25% grafiiti (opt.2..4%)
Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%).) Magnetmaterjalid sisaldavad põhikomponendina rauda. Pehmed magnetmaterjalid suure magnetilise läbitavusega, ei saa valmistada püsimagneteid, küll aga trafode, elektrimootorite, generaatorite jt seadmete südamikke. Eriti suure magnetilise läbitavasuge on permalloi, kus 50% niklit. Kõva magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitvad püsimagneti omadused pika aja vältel. Tuntuim on karastatud süsinkteras. Kasutatakse valjuhääldites ja elektrimõõteriistades, valmistatakse sulamitest, mis sisaldavad 8-15% Al, 15- 30% Ni, 8-12% Cu j 1-24% Co. On olemas ka ferromagnetilisi sulameid, mis ei sisalda üleüldse rauda. Pilet 6
op-kunst illusoorne liikumine kinetism, kus teos on liikumatu, mulje muutub oluliselt, kui vaataja liigub - JESUS RAFAEL SOTO (s.1923). teos liigub juhitamatult ja juhuslikult (hõljub, kõigub jne.) ALEXANDER CALDER. teos liigub elektrimootori abil JEAN TINGUELY (1925-1991), JULIO LE PARC (s. 1928). ühendatakse liikumine ja valgus (luminism) NICOLAS SCHÖFFER (s.1912-1980), FRANK MALINA (1912-1981). kasutatakse elektrimootorite asemel või kõrval elektromagneteid TAKIS (s.1925) paljud hilisema aja kinetistid on kasutanud arvutite abi, videotehnikat, laserikiiri jm. kõrgtehnoloogiat. Tuntuim kunstnik on rühmitus ,,Fluxuse" liige korealane NAM JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. ,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani.
Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8...12% vaske, 1...24% koobaltit. Kasutatakse ka materjale mis rauda ei sisalda näiteks koosnevad Mn, Cu ja Si või Cr ja Pt. Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine
annaabi.ee 
