Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid...
Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja elektrigeneraatorites. Elektrimootorist Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates tsingi koguse,
II. Profiili freesimine. Ühe tasasselt seatud juhtlati vahelt pannakse kujufrees freesitava pofiili sügavuselt välja ulatuma III. Valtsi freesimine. Töölauast valtsikõrgusele seatud silinderfrees pannakse juhtlati vahelt valtsi laiuselt välja ulatuma. IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin rihthöövelmasin koosneb masina alusest, töölaua esimisest ja tagumisest poolest , elektrimootorist ja noavõllist . Töölaua tagumine pool seatakse yhele kõrgusele nugade pöörlemis joonega ja esimene pool seatakse kangi abil maha hööveldatava kihi paksuse võrra madalamale . Töölaual asetseb juhtlatt , mille abil saab tooriku serva külje suhtes täisnurga alla hööveldada , juhtlatti on võimalik töölaua suhtes kaldu asetada ja noa võlli osad mõlemal pool juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1
Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis;
Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval skaalal. Terakaitse Pöörlevad lõiketerad võivad hetkega näpuotsa maha hööveldada, seetõttu ära kunagi kasuta höövlit ilma õigesti paigaltatud terakaitseta. Kõige sobivam terakaitse ulatub üle noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab. Elektrimootor Rihthöövli jaoks piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit. Etteandevaltsid Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina teisest otsast välja. Tagumine valts on pinna vigastamise vältimiseks sileda pinnaga ning avaldab detailile väiksemat survet. Tagasilöögikaitse Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata.
Laastu paksus on näha eesmise töölaua kõrval oleval skaalal. Terakaitse Pöörlevad lõiketerad võivad hetkega näpuotsa maha hööveldada, seetõttu ära kunagi kasuta höövlit ilma õigesti paigaltatud terakaitseta. Kõige sobivam terakaitse ulatub üle noavõlli, kõrguses reguleeritav ning piki võlli nihutatav. Lisaks peaks juhtlati taga olema lisaterakaitse, mis juhtlatti nihutades automaatselt jutlati taga noavõlli katab. Elektrimootor Rihthöövli jaoks piisab 375W elektrimootorist. Paksusmasina mootor peab aga noavõllile lisaks vedama ka etteandevaltse, seega vajatakse 1,5 kuni 2,2 kW mootorit. Etteandevaltsid Paksusmasinal on kaks vedavat survevaltsi, mis veavad detaili noavõlli alt läbi ja masina teisest otsast välja. Tagumine valts on pinna vigastamise vältimiseks sileda pinnaga ning avaldab detailile väiksemat survet. Tagasilöögikaitse Kui etteandevaltside haare mingil põhjusel nõrgeneb, võib naovõll detaili tagasi pisata.
jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku kasutamisel töötab auto 100% keskkonnaohutult, sest mootorist eraldub õhku sisuliselt vaid veeauru. 2008. aastal teatas autotootja Mazda, et toob 2009. aastal müüki vesinikauto, mudeli nimeks Mazda RX-8 Hydrogen RE, mille jõuseade koosneb vesinikrootormootorist ning elektrimootorist. Ettevõtte esindajate arvates võiks uus Mazda jõuseade saada vesinikmootorite rahvusvahelise standardi loomise aluseks. Lisaks annab firma teada, et uue vesinikauto turulepaiskamine peaks aitama Jaapani kompaniil suurendada oma müüki kohalikul turul 15 protsendi võrra. Päikeseenergial sõitvad autod Autokütuseks kasutatakse veel biokütust, etanooli ja vedellämmastikgaasi. Kasutatud kirjandus: http://www.tarbija24.ee/210906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/auto/219246.ph p
sõlmedes just tänu nende tööpinna suurele kandevõimele 8. Tigukonveierite kasutusaala ja liigitus. Tigukonveiereid kasut kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30m…40m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest, teoniidiga varustatud tiguvõllist, teovõlli tugedest, reduktorist ja sidurist, elektrimootorist, täiteavadest, lossimisavadest, mis suletakse vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega. Tigukonveierid: a) kahe täisseinalise teoniidiga b) kahe latt-teoniidiga vastassuunalise keermega U-kujulise renniga c) täisseinalise teoniidiga ja torurenniga. 9. Võnkeliikumisega konveierite kasutusala ja liigitus. Võnkeliikumisega konveieritega saab materjale transportide horisontaalsuunas ja kaldsuunas nii kaldest üles kui alla. Võnkeliikumisega
kiirgusfoon Maa atmosfääris sadu kordi. See globaalne saastatus mõjustab meie põlvkonda veel aastakümnete vältel. Veelgi hullemad on lokaalsed (kohalikud) saastekolded, nagu omal ajal Tsernobõli aatomielektrijaama avarii korral. Inimese meeleelundid ei taju kiirguse olemasolu, seda saab kindlaks teha üksnes vastava radiomeetrilise aparatuuri abil. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Jõud looduses" lk 231, 239 Raamat ,,Joliot-Curie" lk 59 Raamat ,,Elektrimootorist kosmoseraketini" lk 21 Füüsika 9. klassi õpik lk 82-84 http://et.wikipedia.org/ http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik http://www.tuumaenergia.ee/ http://maakond.blogspot.com/2006/11/tuumaenergia.html http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=170:tuumaenergia- kui-21-sajandi-energia-tuumaenergeetika-poliitoekonoomiast&catid=50:september- 2009&Itemid=27 http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html
, Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8. Klemm, P. 1976. Elektrimootorist kosmoseraketini. Tallinn. Valgus. 9. Lukki, T. 2000. Füüsika miniteatmik. Tallinn. AS Kirjastus Ilo. 10. Repossi, G. 1984. Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu. Tallinn. Valgus. 10
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4
· Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam Juhtimis süsteem Jõumuundur Mootor ülekande mehhanism tööorgan (alati pole vaja ) Sageduse muutmisega saab mootori kiirust muuta Jõumuundur
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis
Need veoautod veavad lahtistes karjääridest maaki, kütust, kruusa või kivimit ümbertöötlemistehastesse. Hübriidmootoriga veoautod on aga jõudnud teedele. Allpool on Volvo auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori
kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest. Neljalabalised on töös püsivamad, vibreerivad vähem ning tagavad pinna parema puhtuse. Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad
Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste Elektriajam (Electrical drive) on mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine (motion control) Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud Joonis 3.1. Joonis 3.1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja
sirge tasapinnaline äärikutega 93-Millised on tigukonveierite korpused põiklõike kuju järgi? Tigukonveiereid (vt TV lk 15 joon.4.1 ja 4.2) kasutatakse kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega.
15 etteandesüsteemist edasi kütusemagistrali kaudu peamasinateni. Kütuse rõhk enne filtreid on 7bar ja pärast filtreid 5,5bar. Kütusesüsteemi trassile (üks trass kahele peamasinale) on paigutatud kaks kahepoolset kütusefiltrit. Esimene neist on paigutatud ettevalmistussüsteemi ette. See filter on kahepoolne, ühel pool on manuaalfilter ja teisel pool automaatfilter. Automaatfilter koosneb kerest, elektrimootorist, neljast filtreerimiskambrist, filterelementidest, jaotustorust ja sõelast. Kütus siseneb ava kaudu, läbib sõela minnes edasi jaotustoru ümbrusse. Filterelemente on igas filtreerimiskambris kaks tükki. Manuaalfilter on puhastatava elemendiga. Õhu eemaldamiseks filtritest on mõlemil üleval õhutuskraanid ja sette eemaldamiseks korgid põhjas. Teine filter on paigutatud peamasinatest tuleva lekkekütuse trassile. See on
annaabi.ee 
