Harilik tamm
silmnähtavalt ka on. Kuid peale eestlaste pidasid tamme muiste pühaks ka mitmed
teised Euroopa rahvad. Vana-Kreekas oli tamm pühendatud äiksejumalale, Vana-
Roomas piksejumalale. Pikne lööb tõesti sagedamini tammepuusse, kui teistesse
puudesse. Sellele on lihtne seletus. Tamme latv ulatub teistest üle või kasvab ta
üksikuna keset lagedat, võimsat tüve hoidev sammasjuur ulatub sügavale veerikaste
pinnasekihtideni, olles seega parimaks elektrimaandajaks (looduslik piksevarras).
Harilik tamm aga põlema tavaliselt ei sütti. Arvati, et pikselöögi läbi läheneb
piksejumal inimestele.
13
6.2. Pärimused ja legendid
Nii soome eeposes "Kalevala" kui eesti eeposes "Kalevipoeg" on olemas laul
Suurest Tammest. Üldjoontes on need sarnased. "Kalevala" 2. runo ja "Kalevipoja" 5.
ja 6. lugu kõnelevad hiigelpuust, mis kasvas nii suureks, et ähvardas varjutada
päikese
annaabi.ee 
