kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine.
bara asemel pehmet viltk?barat. Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l?hikesed juuksed, vaid m?ned j? id pikkade juustega. Terve k?mnendi jooksul, kui inimesed iga p?ev tegid otsustavaid samme, levis kuuldusi, et l?hikesed juuksed l?hevad moest v?lja.See tekitas probleeme. J?tkuvate kahtluste t?ttu valmistasid juuksurid nii l?hikese kui pika soenguga parukaid, nii et naised v? sid tunda end pisut rahulikumalt.1925. aastal muutus k?ttesaadavaks ka juuste lokkimine t?nu elektrilokkide leiutamisele. Naised ?hiskondlikus elus Naiste ?igused ?hiskonnaelus aina suurenesid.S?ja ajal tehtud t?? t?ttu v?is julgelt ? elda, et naised saavad mehi asendada.Sellel ajal, kui mehed olid s?jas pidid naised tegema nende t?id.T?epoolest naised muutusid v?ga tugevteks.See t?stis ka naiste enesehinnangut. Naised hakkasid n?udma meestega v?rdseid ?igusi.Nad tahtsid sama moodi nagu mehed t?? tada ja raha teenida ning otsustada t?htsate k?simuste ?le.P?rast s?da oli palju mehi surnud
22 Üheksakümnendate meigiturg on üha enam noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki tippkaubamärke ning 1970ndate taaselustamise peamine toetajaskond tuleb klubidest (Mulvey, Richards 1998: 200...201). 1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. Pärast elektrilokkide leiutamist 1925.aastal muutus juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis „Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks, et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid kiiresti kuulsust. Endiselt olid aukohal ülespandud soengud, kus
annaabi.ee 
