Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Elektrilised nähtused looduses ja autode juures - sarnased materjalid

steem, starter, generaator, laadimise, kere, voolutugevus, rike, steemist, redel, hjustada, hjustavad, iksemad, juhendaja, tarmo, hjustab, huvoolud, elektrilised
thumbnail
18
pdf

Füüsika eksami materjal

ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid. Kõik sellised laengud on juhis soojuslikus liikumises ja seetõttu mingis ajavahemikus läbi pinna juhis liigub mõlemas suunas ühesuurune laeng. Elektrivool tekib elektrivälja olemasolul juhis ja selle mõjul lisandub vabade laengukandjate soojusliikumisele nende korrapärane liikumine, tekib elektrivool. Pos. laengukandjad liiguvad väljatugevuse suunas ja negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu iseloomustavad voolutugevus ja voolutihedus. Alalisvool on püsiva suunaga vool. Vooolutugevus läbi antud pinna on seda pinda läbiv laeng ajaühikus (juhtme ristlõikepind). I=q/t; i = dq / dt [A] ja j=i/S; j=di/dS [A/m2] Voo1 juhis kestab hetkeni, millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Selleks peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu.

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

mõõdetud suuruse kaudu (nt. tihedus). * Mõnda füüsikalist suurust saab mõõta nii otseselt, kui kaudselt (nt. kiirust). * Füüsikaline suurus: 1) on mõõdetav; 2) on väljendatav arvuliselt; 3) omab mõõtühikut; 4) võimaldab kirjutada lauseid lühidalt -) Füüsikalised suurused on nt. pikkus, aeg, teepikkus, kiirus, mass jne. -) Füüsikaliste suuruste ülesmärkimiseks kasutatakse mitmesuguseid tähiseid. (nt. pikkus ­ l; kiirus ­ v; mass ­ m; aeg ­ t; tihedus ­ [roo]; voolutugevus ­ I jne) -) Eraldi tähised on aga mõõtühikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne) * Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] ­ amper (voolutugevus), [1mol] ­ mool (aine hulk); [1K] ­ kelvin (temperatuur); [1cd] ­ Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

sündmuste tn summaga. Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on võrdne nende sünduste tn korrutisega. 161. Jaotusf: hälvete absol.väärtuste aritm keskm. V dispersioon (hälvete ruutude aritm keskm. Piirviga e ruutkeskimne standardhälbest. 162. Funktsioon on matemaatiline seos mitme suuruse vahel. 163. Lineaarne sõltuvus: y=a+bx. (läbikäidud tee ajast, ringjoone pikkus raadiusest, voolutugevus pingest). 164. Ruutbarabool: y=a+bx+cx2. Ruudu/ kera pindala. 165. F-i tõusu arvut kui f-i puutuja tõusu antud argumendi väärtusel. F-i diferentseerimine: f-i jagamine sirglõikudeksja vastavate tõusude leidmine. 166. F-i diferentsiaal: F-i juurdekasv dy argumendi muutumisel dx võrra. 167. Taylori rida: iga siledat f-i saab kohal a argumendi väikestel kõrvalekalletel arendada ritta. Astmef-i diferentseerumise reegel: y(x)=ax(n). kuupbarabool: y=bx3. 168

Bioloogiline füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V m-3), S on juhi ristlõike pindala ja v on vabade elektronide triivimise kiirus. Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektromotoorjõud

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

Laminaarne voolamine ­ kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine ­ kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v ­ keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ­ ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt). 46. Mis on vedeliku voolutugevus? Mis on voolamistakistus? voolutugevus V sõltub arteriaalse ( ka venoosse) osa keskmise rõhkude vahe p suhtest voolamistakistusega R veresoonte vastavas piirkonnas. Voolutugevus on määratud veresoone ristlõiget voolava vere ruumalaga ajaühikus. Voolamistakistus on omadus takistada voolu liikumist, on kompleksne suurus ja ei ole vahetult mõõdetav. Seda arvutatakse veresoonestiku kahe punkti vahelise rõhugradiendi ja voolu ruumkiiruse kaudu

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füsioloogia: Närvisüsteemi talitlus

Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas ­ minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia ­ minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus ­ koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata

Füsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Füüsikaline keemia

Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: �

Füüsikaline keemia
105 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

33) Vere voolamise seaduspärasused veresoonkonnas. Vere voolamise maht- ja joonkiirused ning takistused veresoonkonna eri osades. Veri voolab suurema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga piirkonda. Kirjeldatakse Poiseuille võrrandiga. Tegurid on soone pikkus, diameeter, vedeliku viskoossus ja muidugi rõhkude Maali-Liina, jaanuar 2012 vahe. Vere voolutugevus on tugevasti lihtsustatult analoogne Ohmi seadusega V=ΔP/R=Q. Vere mahtkiirus on ajaühikus ristlõikepindala läbiva vere ruumala. 2 0 Mida suurem on vere viskoossus, seda suurem takistus, mida suurem veresoone pikkus,

Bioloogiline füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Füüsika eksam

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendu

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas ­ minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia ­ minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus ­ koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Hetkevõimsuseks nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsuseks (tähis P)nimetatakse vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtust ühe perioodi keskel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab energia kondensaatoritesse ja induktiivpoolidesse salvestamise kiirust. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. , kus - võimsus, - töö, - aja muut, ­ pinge, ­ voolutugevus, ­ takistus. Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab mingi voolutarbija (seadme) elektrivoolu võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näidud tuleb teisendada põhiühikutesse ning korrutada. 31 ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriõpetus mõisted ja valemid

Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis ­e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie ­laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1.Laengu jäävuse se

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Kahesilindrilistel kahetaktilistel mootoritel JDK-3D2 ja kahetaktilistel mootoritel koosneb karter kahest poolmest, -K)3 koosneb väntvõll kahest poolest, mida ühendab kes- milles on eraldi sektsioon käigukasti jaoks (joon. 13), Kar- kel asuv hooratas (joon. 12). Viimane pigistatakse väntvõl teri külgruumides, mis külgedelt suletakse eraldi kaantega, lide võllikaelte sisemistele otstele pingutuspoldiga. Hoo paiknevad mootoriülekanne, sidur ja generaator. : Kuna ratta pöördumist võllikaeltel väldivad kulud. Samaaegselt kahetaktilistel mootoritel karter täidab :pumba-kambri tagavad kulud ka väntvõlli poolte õige vastastikuse ase ülesannet, siis peab ta olema hermeetiline ja tuse mootori kokkupanekul. Samasuguse mootori «Jawa- kahe-.silindriUstel mootoritel veel kahekambriline. Viimast 350» väntvõlli aga lahti võtta ei saa. Eraldi hooratast siin tin-:gib väntvõlli väntade 180° paigutus, mistõttu samal

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ketta laadse kujuga ning sabauimed pik

Kalapüük
4 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Inimene ja elektriväli

INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja tehnilistele seadmetele. Aj

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise 6 tehniline lahend õpetab luua reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa: Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline teabe tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel. Näiteks kui mõõdetud on voolutugevus ja pinge, arvutatakse nende kaudu võimsus või takistus. 3. Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid 4. Mis on usaldusnivoo?

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos erutusprotsessi tekitavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad, nad peavad toimima teatud aja vältel. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks, nim kasulikuks ajaks. Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg. Reobaas min voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse tekkeks. Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine.

Füsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikk

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

ajas – tuleviku suunas. Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise teooria edasiarendused näitavad Universumi 6 füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

Jadaühenduse korra kondensaatori patarei mahtuvuse pöörtväärtus võrdub ükikute kondensaatorite pöörtväärtuste summaga. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendust, kus kondensaatorite kõik positiivse laenguga elektroodid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid omavahel. Patarei mahtuvuse koguväärtus vôrdub üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. 3.2. Elektrivool. 3.2.1. Voolutugevus. Vooluring. Analoogselt vee - või õhuvooluga nimetatakse elektrivooluks kõige üldisemas mõttes elektrilaengute liikumist. Harilikult mõeldakse elektrivoolu all pidevat elektrilaengute liikumist juhtmes pinge mõjul. A +q B Kui laeng q liigub juhtmes aja t jooksul jooksul punktist A punkti B, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist

Füüsika
175 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

see 768°C). 5 Katsed näitavad, et magnetväli on ka vooluga juhtme ümber, ehk teisiti öelduna: elektrilaengute liikumine tekitab magnetvälja. Ja esineb ka vastupidine efekt, st. magnetväli mõjub liikuvale laengule mingi jõuga. See avaldub selles, et kui vooluga juht asetada magnetvälja, siis hakkab ka sellel mõjuma jõud, mis on seda suurem, mida suurem on voolutugevus juhtmes ja mida pikem osa juhtmest asub magnetväljas. Selle jõu abil on määratud ka magnetvälja tugevus, mida nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kuna pole magnetlaenguid, ei saa välja tugevust kirjeldada sarnaselt gravitatsiooni- või elektriväljaga (F/m; F/q). Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

· Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus ­ I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge ­ U (V) · Elektromotoorjõud ­ (V) · Takistus ­ R ( ) · Eritakistus ­ ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

· Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus ­ I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge ­ U (V) · Elektromotoorjõud ­ (V) · Takistus ­ R ( ) · Eritakistus ­ ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Elektrivool

vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas . - - generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia ­ elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt veeauru mehaanilise energia : ka jalgratta dünamo on generaator . - Termoelemendid muudavad elektrienergiaks soojusallika siseenergia : termoelemendis on omavahel ühendatud kaks erineva elektrijuhtivusega metalli - nende ühenduskoha kuumutamisel ( või jahutamisel ) - Tekib vabade otstega ühendatud juhis elektrivool . - Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Füsioloogia kordamisküsimused 2014

Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate pro

Füsioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 5 teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ELEKTER JA MAGNETISM

vähem kui juhtidel aga rohkem kui mittejuhtidel ehk keskmiselt. Tihti ei ole laengukandjad pooljuhtides vabad, aga neid saab vabaks muuta (temperatuuri tõstmisega, valgustamisega ja materjali sisse lisatakse lisandeid). Piiri nende kolme vahel tõmmata ei saa. Elektrivoolu iseloomustavaks suuruseks on voolu tugevus, mis näitab kui suur laeng läbib juhiristlõiget aja ühikus. Kokkuleppeliseks loetakse elektrivoolusuunaks positiivse laenguga osakeste suunda. I ­ voolutugevus q ­ elektrilaeng t ­ aeg Valem I=q:t Väli laengu ümber Lanegute ümber tekib elektriväli ja selles piirkonnas on laeng võimeline mõjutama teisi kehi teatud elektrijõuga. Välja omadused: 1. Üks väli ei sega teist välja 2. Välja mõju ei ole ruumis piiratud (väljast eemaldudes jõud väheneb) 3. Väli ei ole kuuldav ega kombitav, kuid tal on omadus olla nägevusaistingute tekitaja, sest valgus on olemuselt elektromagnetlaine 4

Füüsika
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun