Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö eesmärk: Planeerida elektriliinid selliselt, et elektriliin jõuaks võimalikult vähese maksumusega igasse majapidamisse. Andmed liinide pikkuste ja maksumuse kohta on kantud tabelisse 6.1. Joonisel 6.1 on välja toodud plaan elektriliinide paiknemise kohta Koostaja: , 02.01.2013 Tabel 6.1. Elektriliinide pikkused ja maksumused. Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri Summa (EUR) hind(EUR) A-2 0,27 1300 351
Valem: 5.Pinge mõiste, valemid ja ühik ja mida näitab pinge kahe punkti vahel . Pinge on kahe punkti potentsiaali vahe elektriväljas Tähis: U Ühik: 1V Valem: 6. Mis on ekvi potensiaalpinnad, nende asend Evektori suhtes ja elektri välja töö mööda seda pinda. Võrdse potentsiialiga pinnad elektriväljas. Jäävad alati Evektoriga risti. A=0 7.Sammu pinge tekkimine Mida pikem on kahe jala vaheline kaugus seda suurem on ka pinge. Tekib siis kui välk lööb maase või kui elektriliin puutub maad. 8.Mahtuvuse mõiste, valem ja ühik Mahtuvus füüsikaline suurus, mis võrdub juhile antud laengu ja potentsiaali suhtega Tähis: C Ühik: 1F(farad) Valem: 9.Seos elektrivälja tugevuse ja potensiaali vahel, valem. Valem: 10.Kondensaatori ehitus 1. Kahest juhist mis on teineteisest isoleeritud 2. juhtide vahel on dielektriku kiht, mille tõttu tekib tugev homogeeneelektriväli 11.Millest ja kuidas sõltub kondensaatori mahtuvus ja valem 1
vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid Sõltub: 1) vahelduvvoolu sagedusest (võrdeliselt, suurem sagedus = suurem takistus) 2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt) XL = * L Sirge juhtme korral 0. Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool kondensaatorit ei läbi) Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem takistus)
aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938 Elektrirongiliiklus hakkas Eestis varem kui naaberriikides. Esimene elektriliin oli Tallinn-Pääsküla liin, mille ehitamiseks anti 34 mln marka ning milleks telliti osi Rootsist ja Saksamaalt. Teisena avati peatuskoht Tondil. 20. September 1924 - Baltimaade esimene elektrirong Eestis (pidulik avasõit kell 11:15) 1933. aastal maksis rongipilet 60 senti. Suvi 1928 Tallinnas Balti jaamas valmis esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm Rong, mis sõitis Kuressaare ja
Kilekondensaatorite andmeid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 7 Valik kondensaatoreid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 8 Takistid · Vähendab voolutugevust ahelas nagu kitsas toru takistab vee voolu · Ühik: oom (George Ohmi auks), kirjutatakse tähega oomega. Sümbol: R. Markeerimine, värvikood. 1 oom on üsna väike suurus aga oleneb kuskohas (elektriliin, võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest · Reguleeritav takisti: potensiomeeter või trimmer · Logaritmiline, lineaarne reguleerimiskarakteristik · Ühendusviisid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 9 Värvikood ja tähistus Nominaalid R33 0.33 oomi
finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta. Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga. (piiramatu - maa, ülejäänud piiratud) Põhivarad võib liigitada materjaalseteks ja immaterjaalseteks. Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb
Joonis1.1 2. LONWORKSI PROTOKOLL LONWORKS ® protokollile osutab teenuseid iga kiht OSI tavaliselt seitse kihti mudelina.Protokoll on avatud kõigile, kes soovivad rakendada, ja kasutavad rakendamiseks C programmeerimiskeelt. Sellest tekkis IEC standart, Hiina rahvusvaheline standart ja hiljuti pälvis ISO standarti. 2.1 Esimene kiht Esimene kiht, mitmed füüsilised lingid on toetatud nagu näiteks RS-485; meie vaba tropoloogia (FT) ja elektriliin (PLC) ; ja kolmanda osapoole traadiga ja traadita kiu transviierid 2.2 Teine kiht Teine kiht- MAC algoritm. Lingi kihis IOS mudelis, LonWorksi protokoll lubab iseseisvat meedia kontrolli (MAC) see on tulnud kui tehti uuendusi Carrier Sense Multiple Access-le (CSMA) pärast seda kui see standardiseeriti. MAC-i kiht koosneb kahest konseptist: P-püsiv CSMA ja mittepüsiv CSMA. 2.2.1 P-püsiv CSMA P-Püsivas CSMA-s ühendus linkidega on liigitatud ja edasiandmiskeskus annab
need probleemid viinud tähelepanu energia säilitamisele, on tehtud reforme ja piiranguid. India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse. Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas
piiranguid. India on maailmas kuues energiatarbija ning ta kasutab 3.4% maailma energiast. Rohkem kui 50% India kaubandusenergiast tuleb söevarudest. Umbes 76% elektrist saadakse soojusenergiast, 21% hüdroelektrijaamadest ja 4% tuumajaamadest. Viimastel aastatel on investeeritud palju tuuleenergiasse. Kuid siiski pole umbes 400 miljonil indialasel ligipääsu elektrile. 80% India küladest on vähemalt üks elektriliin, kuid 44% maakodudest pole juurdepääsu elektrile. Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 8. RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 13 Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist
Selle meetodi puuduseks on mähise suured gabariitmõõtmed, mis piiravad selle kasutamist. Voolutrafo koosneb südamiktüüpi magnetahelast ja kahest mähisest. Primaarmähis valmistatakse suure ristlõikega traadist, see ühendatakse ahelasse mõõdetavale voolule ehk jadamisi. Primaarmähise funktsiooni täidab elektriliin, kus mõõdetakse voolu. Liini on väikse keerdude arvuga ning teda läbib suur vool. Sekundaarmähis on suure keerdude arvuga. Valmistatakse väikse ristlõikega traadist ja on mõeldud voolule 5A (harvem 1A). Sekundaarmähisega
transformeerimine). 38. Nimetage topoloogia parameetrid. a. Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid) i. Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte) ii. Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega) b. Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi suhtes, kõlvikut maja suhtes jne). c. Tolerantsid (Minimaalne horisontaalne vahe kas 1) otspunktide vahel, 2) joonte otsa ja murdepunkti vahel, 3) kahe murdepunkti vahel) i
lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus. Eesti põllumajanduses kasutati esialgu elektrienergiat ainult valgustuseks. Kuid juba 30-ndatel aastatel oli üksikutes suurtaludes kasutusel ka elektrimootoreid. Elektriajami kasutamine oli võimalik neis taludes, kus lähedal oli elektrijaam või elektriliin. Enamik elektrijaamu ehitati sel ajal linnade lähedusse, varustamaks neid peamiselt valgustusenergiaga. Elektriajamite kasutamine meiereides, veskites ja põllumajandustootmises laienes 1948.1949. a. põllumajanduslike hüdroelektrijaamade ja põllumajanduslike elektrivõrkude ehitamise järel. Viiekümnendate aastate lõpus, kuuekümnendate alguses ehitati juba elektrifitseeritud lüpsilautu ja sigalaid, kus
Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid) i. Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte) ii. Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega) Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi suhtes, kõlvikut maja suhtes jne). Tolerantsid (Minimaalne horisontaalne vahe kas 1) otspunktide vahel, 2) joonte otsa ja murdepunkti vahel, 3) kahe murdepunkti vahel) i
ühendatud pole, muutub vallasasjaks(kui vili koristatakse ära, siis on iseseisev asi) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitiste puhul püsiv ühendamine on vundament, kui see on olemas kuulub kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. Asjaõigus- Servituut: Õigus läbi kõndida võõrast asjast.Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. 217. Mis on servituudid? Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. 218. Nim asjaõigusest, mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada? Servituudid: nt-Õigus läbi kõndida võõrast asjast. Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. 219. Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud
mitteolulised – peaasjaga ühendatud osa, mida saaks eraldada, ilma et asi või sllest araldatav osa hävik või oluliselt muutuks Ehitise olulised osad: ehitusmaterjal, eesmärgipärane kasutamine, tehnosüsteem, kliimasüsteem, soojasõlmed, kütteseadmed, elektrijuhtmed, kinniasja maapinna moodustus Näivosa: 1) kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, isegi kui ühendust tuleks lugeda püsivaks (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee, mööduv elektriliin) TsÜS 54 lg2 ja 55 2) maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püstitatud asjaõiguse alusel 3) tehnovõrk või- rajatis, mille suhtes kehtib seadusest ttulenev talumiskohustus TsÜS 54 Mõtteline osa – mingi asja saab mõtteliselt tükkideks jagada ja igal tükil on erinev omanik TsÜS 56 päraldis – vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
1. KP 764 117 765 80-00 800m Asukoht: E-W-suunalisel met- 76104 118 sateel kõrgustik; 100 m SE. Etapi kirjeldus: tasane; okas- puumets; 200 m E-W-suunali- ne oja, 400 m E-W-suunaline metsatee. Paremale: elektriliin Vasakule: N-S-suunaline met- satee Mööda: N olevat koolmekoh- ta. 2. KP 765 118 765 63-00 500m Asukoht: metsatee ja oja ris- 119 tumiskoht 100 m NE Etapi kirjeldus: tasane; okas-
annaabi.ee 
