kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ühik: 1V
kestusega t. Elektrijõud ja takistav jõud on tasakaalus. Mida suurem on takistav jõud, seda suurem peab olema ka elektrijõud. Seda rohkem tööd peab elektriväli voolu alalhoidmiseks tegema. Takistusjõu vastu tehtud töö aga eraldub soojusena. Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim. sageli ka elektrivoolu tööks. Seda tööd tehakse ju vaid voolu olemasolu korral. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Lambi korral muutub osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t. Elektrimootori korral ei lähe elektrivoolu töö enam tervenisti soojuseks. Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W).
toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. 6)Mida iseloomustab ahela võimsuste bilanss? Seadme kogu töövõimet, mis elektriseadmes muutub teiseks energiaks. Energia muutub näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, eletromootoris mehaaniliseks energiaks. 7)Mis on kondensaator, pool, mahtuvus, induktiivsus? Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused.
elektriseade arendab niisugust nimivõimsust. Emil Lenz (18041865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a. James Prescott Joule (18181889) inglise füüsik. 1841. a. Joule'iLenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t: Q soojushulk J Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja töö. Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Seejuures muutub lambi korral osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja eralduv soojushulk on võrdsed! Elektrimootor eraldab soojust Q ja teeb tööd Am(pöörab mootori võlli): Am mehaaniline töö J Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt). Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2)
klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal
klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal
klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal
klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut: 3 1 kilovatt 1 kW = 1·10 W = 1000 W Praktikas kasutatakse mõnikord ja mõnel maal
annaabi.ee 
