Üldise taimekasvatuse kogu materjal
Siin tuleb eristada kahte gruppi mikroorganisme:
a)sümbiootilised mikroorganismid (liblikõieliste taimede sümbioos mügarbakteritega)
seovad vaba õhulämmastikku suurtes kogustes ja pärast peremeestaime saagi koristamist
võivad jätta mulda lämmastikku ca 50...200 kg/ha;
b)vabalt mullas elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad) võivad aastas
siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha kohta;
III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik, mis tekib elektrilahendustel
sünteesitud NO2 ja vihmavee ühinemisel saadud lämmastikhappe mahasadamisel sademetega.
Sel teel koguneb mulda igal aastal 2...5 (10) kg nitraatlämmastikku hektari kohta.
IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik, kusjuures võib arvestada, et 1
tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5 kg lämmastikku, millest ca 25 %, s.o.
1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav.
V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik
1
annaabi.ee 
