Plaatina
Keemiliselt on
plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses
leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt,
14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja
roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga
puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja
elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti
oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. --
Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja
arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis. Arhiivietalonide koopiad on tehtud
plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist. Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp,
«Kallimad kui uued» (1974).
Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a
annaabi.ee 
