ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika:
metal'i alamstiilides. 1930-1939 1930-ndatel aastatel ehitas muusik ning leiutaja Paul Tutmarc Seattle'ist esimese elektrilise basskitarri kujul, mida kasutatakse ka tänapäeval. Pill valmistati krihvidega ning oli mõeldud mängimiseks horisontaalasendis. 1935. aasta Tutmarc'i muusikariistade firma, Audiovox'i, müügikataloog esitles neljakeelelist, 30½-tollist krihvidega basskitarri ,,Model 736 Bass Fiddle". Kuna see bass oli kujult sarnane tavalisele elektrikitarrile, oli seda ka lihtsam hoida ning transportida. Samuti andsid krihvid võimaluse bassistidel pilli täpsemini mängida. Sel ajaperioodil müüdi neid pille umbes 100 tükki. 1940-1949 1947. aastal alustas Tutmarc'i poeg Bud sarnase basskitarri turustamist ,,Serenader" nime all. Seda reklaamiti üleriigiliselt väljaantud L.D. Heather Co. 1948. aasta kataloogis, kuid Tutmarc'ide leiutised erilist müügiedu ei saavutanud. 1950-1959
kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV"
Peeter Lilje mälestuseks kirjutatud Reekviem (1994) on tõeliselt veniv ja peale nelja kuulamist ei oska siiani midagi öelda. Keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv. Esimene asi mis meenub laulu kuulates on virrvarr ja absurdsus kohtub rokiga. "Crystallisatio" (1995) on minu arvates väga pofessionaalne teos, kus on kasutatud keelpille,flööti ja kellamängu. Tüüri 3.sümfoonia on üks tema suurteostest, mis on suhteliselt rütmikas.
,,Wallenberg") aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Septembris 2007 oli Tüür üks resideerivatest heliloojatest festivalil Auftakt Frakfurdi Alte Operis, mille raames peetud ettekannetest Tüüri muusika sümpoosionil avaldas 2008. aastal saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). Aastail 19912011 oli Erkki-Sven Tüür rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD
emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada. Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias
päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. TEGEVUS 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. 1995. aastast vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.
,,Kõrini" , ,,Klaabu" , ,,Naksitrallid", ,,Lepatriinude jõulud", ,,Instinkt" , ,,Leiutajateküla Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming: ``Ei ole üksi ükski maa", Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", Süit ,,Ajaga silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm". Elektronmuusika ,,Grott", ,,Fuuga mustkunst" ja ,,Jurassic Park". 6. 1990-2009 muusikalised arengud. Muusika iseloomustus, heliloojat(10), nende tunnustuse pälvinud teosed. Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa vabanemise ideoloogilisest survest, mis omakorda laiendast loomingu sisulist haaret. Jätkus heliloojate huvi sakraalmuusika vastu, vaimuliku sisuga
ballaadid", 2 avamängu muusikafestivalidele ja filmimuusikat ,,Kevade", ,,Libahunt". Erki-Sven Tüür Sündis 16.okt.1959 Kärdlas. Helikeelde kuulub paljude 20. saj. muusikastiilide elemente, eriti olulised on tonaalsuse ja atonaalsuse vastandused ning sujuvad üleminekud ühest teise. Teostes on täpne dramaturgia. Kirjutanud vokaalsuurvorme ,,Requiem" P.Lilje mälestuseks, 2sümfooniat,"...de facto" 3-le elektrikitarrile ja sümfooniaorkestrile,"Insula deserata" ja elektroonilisi teoseid ,,Mängu võlu", kammermuusikat ,,Arhitektoonika" ning filmimuusikat. Lepo Sumera. Sündis 8.mai 1950 Tallinnas. Looming on kompositsioonitehniliselt ja väljenduslikult mitmekesine, tema stiili püsijooned on muusikalise materjali põhjalik arendus ja eripäraste dramaturgiliste ideede põhjustatud tavatud vormilahendused; Esimesena kasutanud arvuti abi. Kirjutanud balletid ,,Anselmi lugu","Pantomiim" ja ,,Sisalik", 4
annaabi.ee 
