Kindlasti tasub eelistada kaetud küttekehaga ehk siledapõhjalist kannu, sest seda on kergem puhastada. «Kannu suurus peaks sõltuma pereliikmete arvust: kui tee- või kohvivett vajab üks inimene, pole ju mõtet iga kord kahte liitrit vett keema ajada,» ütleb Sulo Saar. Liitrisest, tuhandevatise võimsusega elektrikannust piisab, kui seda läheb vaja harva ja vähese vee keetmiseks. Tihedamaks kasutamiseks tuleks valida vähemalt 1800vatine veekeetja. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, on umbes kaks liitrit. Kuidas veekeetjat hooldada? Vala kann pärast iga veekeetmiskorda tühjaks, sest sinna jäänud vesi tekitab küttekehale sadet. Elektrikannu puhasta vaid niiske lapiga, seda ei tohi pesta voolava vee all ega panna vette. Puhastamist vajavad nii kannu küttekeha kui siseküljed. Katlakivi täis kannu saab puhtaks äädikalahusega. Lase vesi kannus kuumaks, vala juurde umbes kolm supilusikatäit äädikat ja lase vesi veel kord keema. Jäta kann tunniks likku
seespool, olema loetav. Veekeetjal peaks olema kindlalt kinnitatud kaas, mis vee valamisel ei avane ja mugavust suurendavad kindlalt kättevõetav käepide ning hästi väljatöödeldud valamisserv või tila. 2. Küttekeha peab olema veega kaetud, tavaliselt pole võimalik keeta vähem kui klaasitäit vett. Eri mudelitel on minimaalne veekogus pisut erinev: 0,1 liitrit, 0,3 liitrit, 0,6 liitrit jne. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, küünib kahe liitrini. 3. Mugavam on kasutada alusega ehk juhtmeta elektrikannu, millel on alusplaat, kuhu kann vee kuumutamiseks pannakse. 4. Juhtmega kannu kasuks otsustanutel tasub arvestada pere väiksemate liikmetega. Lühema juhtmega veekeetjat ei saa lapsed nii kergesti maha tõmmata. 5. Veekeetjate kasutamist hõlbustab kolmeastmeline kaitsesüsteem. Esimene takistab veeta kannu sisselülitamist (pisut läheb kann küll kuumaks, kuid seejärel lülitab end välja)
20. Töömeetod on inimeste, materjalide ja vahendite koostöö. Ning hea töömeetod on kiire, kerge, ei väsita töötajat, ei kahjusta pinnakatte materjali ja ei ole kulukas. KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITE KASUTAMINE, OLMETEHNIKA KASUTAMINE JA OHUTUSNÕUETE JÄRGIMINE. 1. Lapsele saab kodu turvaliseks muuta, hoides pistikupesad kaitstud ning lahtisi nurke ei tohiks olla. 2. Väiksele lapsele saab muuta pistikupesad ohutuks turvakaitsmetega. 3. Õnnetusi elektrikannuga saab vältida mitte jättes kuuma vett kannu, eemaldada juhe pistikust ja asetada kann lapsele kättesaamatusse kohta. 4. Õnnetusi laualambi, raadio, arvuti juhtmega saab ennetada asetades need asjad kõrgemale ja kaugemale lapsele kättesaamatusse kohta, et laps ei saaks neid endale kaela tõmmata. 5. Kodu kõige ohtlikum ruum on köök. Seal peaks olema pliidil lastepiirded, turvakaane ja lukud. 6. Tüüpilised ergonoomilised vead on tolmuimejaga töötamisel küürusselg ja
annaabi.ee 
