Töö ülesanne: Tugeva leelisega tugeva happe ja hapete segu tiitrimine. Tiitrimisel lahuse eletrijuhtivuse mõõtmine ning ekvivalentpunktide määramine. Happe hulga lahuses arvutamine. Katsetulemused: Kasutatud mõõtelahus 0.1240 n NaOH. Mõõdetud Lisatud elektrijuhtuvus , mõõtelahus, ml S/m 0 0,000441 0,5 0,000371 Tugeva ja nõrga hap 1 0,000329 0,000600 1,5 0,000286 2 0,000248 2,5 0,000211 0,000500 3 0,000180
kõvadus suurem, valatavus halvem, survetöödeldavus parem ja lõiketöödeldavus parem. Cu-Ni suhteline survetöödelvaduv on halb. Ühefaasilised sulamid on hästi survetöödeldavad. Suhteline lõiketöödeldavus on ka halb kuna struktuuris on kõvad faasid. 8) Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes Cu ja Ni omadega? V) Vase nikkli sulam ei ole nii hea elektrijuhtuvus kui vask või nikkel üksinda aga soojusjuhtuvus on parem. Lihv 4: 9) Millise struktuuriga on tegemist: kas karkassstruktuuriga (karbiidkarkass on pidev) või maatriksstruktuuriga (metalne põhimass on pidev, milles paiknevad karbiidiosakesed)? V) Tegu on maatriksstruktuuriga. 10) Milline on antud sulami struktuuris keemilise ühendi protsentuaalne sisaldus?
asendumisel hästidissotseeruva soolaga. Pärast ekvivalentpunkti kasvas elektrijuh lahusesse tekkisid suure liikuvusega hüdroksiidioonid. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageeris leelisega kõigepealt tugev hape j neutraliseerimist hakkas reageerima vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe erijuhtivus langes, nõrga happe reageerimisega kaasnes taaskord erijuhtivuse ka lt, kus punktid on enamvähem kõik sirgete peal. huse erijuhtivus nõrgalt dissotseerunud happe punkti kasvas elektrijuhtuvus veel järsemalt, kuna õigepealt tugev hape ja alles pärast selle k hape. Tugeva happe neutraliseerimisel lahuse aaskord erijuhtivuse kasv.
Harva on vesi erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused. Nende andmete põhjal jääb elektrijuhtivus mõnikord alla 165S/cm, kuid võib küündida isegi üle 400 S/cm (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf). Madalamate temperatuuride korral on elektrijuhtuvus parem, kuna vesi on tihedam.
annaabi.ee 
