järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja : üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle
kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Maandatav osa 1 2 Pinnas Joonis 7.2. Maandamise põhimõte. 1 - maandusjuht, 2 – maanduselektroodid. TÖÖ KÄIK I OSA: Isolatsioonitakistuse mõõtmine Elektrijuhtmestiku, mootori mähiste, trafode ja teiste seadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megerit e megaoommeetrit. Megeriga mõõtmisel lülitatakse seadmel pinge eelnevalt välja. Megeri vooluallikas on generaator, mida käitatakse ajami käsivändalt. Generaatoriga järjestikku ühendatud logomeetrilise pingemõõturi skaalad gradueeritakse kilo- ja megaoomides. Megeri korrasolekut kontrollitakse enne mõõtmist vända pööramisega kiirusega kuni 2 pööret sekundis
geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool. Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema. Magnetiline kompass on tundlik ferromagnetiliste metallide suhtes. Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju
südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid
2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1. MIG-MAG keevitusseade koosneb vooluallikast, keevitustraadi etteandemehhanismist, maanduskaablist koos klemmiga, keevituspõletist, vajadusel vesijahutusseadmest ning kaitsegaasiballoonist või gaasivõrgu ühendusest koos reduktoriga. 3.2.2
Põlemise lõppemisest annab märku valgeks muutunud suits. · Et tuli uuesti ei süttiks, ärge mootorikatet kohe avage. Laske kustutusainel veel mõnda aega mõjuda. Kui auto all on kütuseloik: · Kui autost on kütus välja voolanud ja auto all põlema läinud, kustutage see ohuallikas ära esmajärjekorras. · Auto võib loigu kohalt ka eemale lükata. · Ärge lubage suitsetajaid lähedale ja ärge ise suitsu ette pange. Kui põleb elektrijuhtmestik: · elektrijuhtmestiku isolatsioon tekitab üle kuumenedes eriti mürgiseid gaase. Kõik sõitjad peavad viivitamatult autost lahkuma; · kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe; kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada. Küttekolded Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi
tarvitite ühendamise jaoks ettenähtud 0,23kV ja/või 0,4kV pistikupesade grupiliinidele ja pesumasina grupiliinile. Peajaotuskeskusesse on soovitav paigaldada liigpingelahendid V 25-B+C/3+NPE (160A) (B- ja C-klassi pikseliigpinge piirik ), mis tagaksid elamu elektroonika- seadmete kaitse ülepingete eest. Juhtmestiku installatsioon hoones tuleks teha põhiliselt kaabliga PPJ süvistatult. Aiavalgustite grupiliinid tuleb välja ehitada maakaablitega (näit.MCMK tüüpi kaablitega). Elektrijuhtmestiku seintest ja lagedest läbimisel tuleb juhinduda RYL90. Välisuste valgustid sh terrassidele viivate uste ja esiku valgustid ning garaaziesise platsi valgustid peaksid olema varustatud "PIR"anduritega (liikumisanduritega). Eramu numbrivalgusti peaks olema varustatud hämaralülitiga. Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane
on sageli kõhunäärme põletik. kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diag- noosib; südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mit- mest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju- insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltu- mata east, soost, rassist, kehakaalust, suitseta- misest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea aju- veresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise
Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere sattunud ühendusse liinijuhtmega,siis sell juhul on maa ja kere vaheline potensiaal võrdne faasipingega ,mis on eluohtlik inimesele. 47. Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile, elektritööd. Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 48. Elektrijuhtmestiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni,
halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise
tehastest/transpordiliinidest; kas on olnud suuremaid õnnetusi/ avariisid. 2.Hoonesisesed õhud - võivad tuleneda hoone seisundist, selles paiknevate seadmete seisundist, tuleohutuseeskirjade eiramisest jne. Hoone/kogude seisundi hindamisel tuleks lähtuda: millistest materjalidest on hoone ehitatud, hoone tulekindlus/tulekindlate vaheseinte/uste olemasolu; kas kelder on allpool pinnaveetaset; katuse seisukord; sadevete ärajuhtimine; kas aknad on tihedalt suletavad; elektrijuhtmestiku seisund; veetorustiku seisund; kas hoones hoitakse tuleohtlikke materjale; millised on säilitatavad materjalid/ kuidas võivad kahjustuda/; kas hoidlad on eraldatud tehnilistest infrastruktuuridest ( kütteseadmed, konditsioneerid, köögid, laborid), kas säilikud on kaitstud ümbristega ; kogude adminstratiivne kaitstus(kindlustus). Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele: tulekahjuandurite olemasolu/seisukord;
valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal- ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest. Elektrivalgustusseadme põhiosaks on valgusallikas lamp. Valgus allikate õigel ja ratsionaalsel paigutamisel ning elektrijuhtmestiku ja valgustite kvaliteetsel montaazil on suur rahvamajanduslik tähtsus, sest see võimaldab parandada töötingimusi ja tõsta tööviljakust, vähendada tööliste nägemispinget ja tõsta toodangu kvaliteeti. 25 Eristatakse järgmisi valgustuse liike: töövalgustus ja avariivalgus- tus. Töövalgustuseks nimetatakse niisugust nähtavustingimuste tagamiseks ette nähtud valgustust, mille puhul on võimalik valgustataval
annaabi.ee 
