· Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel · Polaarne kovalentne-tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel · Osalaeng-isel elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel · Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine · Metalliline side-negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja pos metalliioonide vastastikune tõmbumine(kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide elektrijuhitavust,soojusjuhtivust,plastilisust) · Vesinikside-on täiendav side,mis moodustub positiivse osalaenguga vesiniku ja negatiivse osalaenguga elemendi vahel(H-F,H-O,H-N)(vesinikside põhjustab ainete paremat lahustuvust ja neil on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur)
väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde, muutudes ühisteks kõigie metalliaatomitele. Metalliaatomid muutuvad seega metalliioonideks. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide · Elektrijuhitavust (vabad elektronid on laengukandjad, mis võivad suunatult liikuda), · Soojusjuhtivust (kannavad soojust kiiremini edasi kui aineosakeste võnkumine), · Plastilisust (takistavad metalliioonide tõukumist nende nihkumisel üksteise suhtes). Märkus. Tegelikult vaadeldakse metallilist sidet üle terve kristalli delokaliseerunud sidemena. 2.6 Sideme tüübi määramine