teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakkab. Posit. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Positiivse laenguga kehas on prootonied rohkem kui elektrone. Posit. Laenguga keha haarab elektrone. Kui kehad ühendada, hakkavad elektronid posit, laenguga kehalt liikuma. Posit. Keha elektrilaeng väheneb, sest prootonid asenduvad elektronidega
Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Seda nimetatakse elektrivoolu soojuslikuks toimeks. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Galvanomeeter on analoogmõõteriist, millega tehakse kindlaks elektrivoolu olemasolu, suurus ja suund elektrijuhis. Joonis 2 Voolutugevus. Voolutugevuse ühik ja selle mõõtmine. Ampermeeter Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Definitsiooni järgi , kus l on voolutugevus, q on laeng, t on ajavahemik. Voolutugevuse ühik on amper (1 A). Vool juhis on 1 A siis, kui juhi ristlõiget läbib igas sekundis laeng üks kulon (1 C). Kui voolutugevus ajas ei muutu, siis on tegemist alalisvooluga. Ajas muutuvat
2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suuruselt võrdne kristallvõre ioonide kogu laenguga. 10. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides?
turvalisem kui juhtme otsa eemaldamine. Vooluringi saab ka lisada ühe või enama voltmeetri, et mõõta pinget, ühendades selle rööbiti elektrijuhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. Kui vooluringis on alalisvool tuleb kasutada alalispinge voltmeetrit, kui vahelduvvool, siis vahelduvpinge voltmeetrit. Voltmeeteri üks klemm tuleb ühendada elektritarviti ühe klemmiga ja voltmeetri teine klemm tuleb ühendada elektritarviti teise klemmiga. Kui elektrijuhis on alalisvool, tuleb vastavalt elektrivoolu suunale ühendada voltmeetri klemm tähisega +, juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt. Kui vooluringis on vahelduvpool, pole vahet, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendatakse. Voolutugevust vooluringis saab mõõta ampermeetriga, mis tuleb ühendada jadamisi vooluringi osaga, milles tahetakse voolutugevust mõõta. Kui vooluringis on alalisvool, tuleb see ühendada sama moodi nagu
ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Kodune kontrolltöö 11. klass (20061) 1.Mida kujutavad endast pöörisvoolud? Pöörisvoolud on elektrivoolud, mis tekivad elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. 2.Milles seisneb pöörisvoolude kahjulik toime ja kuidas seda vähendada?
Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks gaaslahenduseks nimetatakse olukorda kus gaas ioniseerub välismõju toimel. Sõltumatuks gaaslahenduseks nimetatakse olukords kus gaas ioniseerub ilma välise mõjutuseta. 5. Kirjelda pooljuhtmaterjali siseehitust Pooljuht on aine või element, milles on vabu laenguid vähem kui elektrijuhis, aga ja vähem kui dielektrikus. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse (aines sisalduvate vabade laengukandjate arvu) järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. 6. Mis on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides? Kuidas vabad laengukandjad pooljuhti tekivad?
Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 5. Iseloom. Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks
Käividus süsteem- Käivitab mootorid v= v normaalne= B. - 1..2 s. D. - 2...4 s Suvel B. -2..3 s: D. - .3...4 s. Talv Starteri võimsus= 1.2kW Auto elektrisüsteem on ühe juhtmeline: ,,Kere" on miinus- lihtne, kiirem ja kergem. Elektrisüsteem koosneb ... . elektri süsteemi pinge on 12V sõiduautodel, veoautodel 24V 1.2Üldteadmised elektrotehnikast 1. Elektrivool- elektrotite suunatud liikumine elektrijuhis. 2. Elektrijuht- aine mis juhib elektri voolu (vask, kuld, soolavesi, hõbe). 3. Dielektrik- isolerained materjal mis ei juhi elektrid(kummi, silikoon, BVS, räni) 4. Pooljuht- juhtida voolu ühes suunas (dioodid, räni, transistorid, 5. Vooluring- moodustavad juhtmete abil ühendadud vooluallikas ja tarviti A)siseahel- vooluallikas endas kulgeb vooluring (ilma juhtmeta) B)välisahel- tarviti juhe vooluallikas. 6
Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring. Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 27. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 28. Lühis? Rike elektrijuhis 29. Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist- Kaitselüliti – katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 30. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? Generaator on seade, mis muudab mehaanilist energiat elektriliseks. Elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest enegiast elektrienergia tootmiseks.
Kommentaar Paljunemine 4. Nähtus, kus rakkude eristumine ehk diferentseerumine kutsub esile naaberrakkude eristumist, kannab nimetust embrüonaalne induktsioon. Keemilisi aineid, mille kaudu rakkude mõju teistele avaldub nimetatakse embrüonaalseteks induktoriteks. Bioloogias saab siin hea paralleeli tõmmata füüsikaga: elektromagnetiline induktsioon (ja induktsioonivool) tähendab ju samuti millegi "esilekutsumist". Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine juhis (elektrijuhis) pööriselektrivälja toimel. Kui juttu on olnud indutseeritud mutatsioonidest, on sealgi induktsioonil samalaadne tähendus. Katse tõestas, et teatud rakkude kogumik on võimeline suunama loote arengut. Täpsemalt, rakud mõjutasid naaberrakkude diferentseerumist. Kirjeldatud katses siirdati lootelt lootele nn gastrula ülahuule rakukogumik. Gastrulastaadiumis lootel on rakkude eristumine kudedeks alles alanud, osad loote rakud alles "ootavad" arengut suunavat signaali
kristallidest. Osakesed selles materjalis omavad täiesti juhuslikku suunda ja nende vahel on piirpind. 8.Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? Kuna pinna aatomite osa sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energiaga olekut võrreldes sisemusega. 9.Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhis? Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid. Pos laetud osakesed saavad väljasuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonlises keraamikas. &kogu=&elektroonne+&iooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel 8 1.Mis on materjali omadus? Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.
kristallidest. Osakesed selles materjalis omavad täiesti juhuslikku suundaja nende vahel on piirpind. 8.Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? Kuna pinna aatomite osa sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energiaga olekut võrreldes sisemusega . 9.Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhis? Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid.Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse
Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Galvanomeeter on analoogmõõteriist määramaks elektrivoolu olemasolu, suurust ja suunda elektrijuhis. Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha väga nõrga voolu olemasolu juhis, uuemate galvanomeetrite puhul näiteks lahutusvõimega kuni 0.2nA Elektromagnet on magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja tekitamiseks elektrivoolu. Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele)
8 kontaktrõngad, ettenähtud ergutusmähise toitmiseks 9 alaldi; 10 kinnituskronstein. GENERAATORI TÖÖPÕHIMÕTE Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks. Generaatori paigalseisev osa on staator ja pöörlev osa rootor. Generaatori talitlus põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel, mille kohaselt magnetväljas liikuvas elektrijuhis tekib elektromotoorjõud. Vasaku käe reegel: kui magnetväli on suunatud peopessa siis välja-sirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja pöial näitab juhtme liikumise suunda. Faradey seadus: juhis indutseeritud pinge sõltub juhtme liikumis-kiirusest ja magnetvälja magnetvoo suurusest. Juhtme või magneti omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool
isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 45. Foucault voolud. (õpik) (aa muide loengus ütles , et see on lisaküsimus :D et niisama pole 25 eksamil.) Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis elektronide suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. Teisisõnu: indutseeritud pöörisvoolu magnetväli püüab kompenseerida teda tekitanud magnetvälja olemasolu
I = U / R , kus I ( A ) - voolutugevus vooluahelas, U ( V ) pinge ( ka pingelangus ) ahelas, R ( ) takisti suurus. 1 ( oom ) = 1V / 1A. Oomi tähiseks on kreeka keelne täht oomega. Vooluringi osa voolutugevus on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline antud osa takistusega. Seda nimetatakse Ohmi seaduseks vooluringi osa kohta. Vabade elektronide liikumisel elektrijuhis ( edaspidi lihtsalt juhis ) nad põrkuvad kokku aine ioonidega. Kokkupõrgete tulemusena juht soojeneb, sest vabad elektronid annavad ära osa oma kineetilisest (liikumise) energiast. Elektronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesugustes suundades mõjuvad jõud. Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t. tal on elektritakistus. Juhi elektriline takistus sõltub märgatavalt juhi materjalist ja mõõtmetest
tarbijani. 65 Elektrivool on laengute korrastatud (suunatud) liikumine Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda. Voolu suund ühtib teda esile kutsuva elektrivälja vektori suunaga. Voolu tekke ja olemasolu tingimuseks on vabade (liikumisvõimeliste) laengute olemasolu. Kui need laengud (laengukandjad) kuuluvad keskkonna koostisse (laenguga mikroosakesd elektrijuhis), nimetatakse tekkivat voolu juhtivusvooluks. Kui laengu ümberpaiknemisel osalevad makrokehad (laetud kuulikesed katses, liikuv elektriseeritud lint), on tegemist konvektsioonvooluga. Loengus käsitleme edaspidi ainult juhtivusvoolu. Voolu iseloomustavad suurused Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Alalisvoolust räägime siis, kui elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.
annaabi.ee 
