Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas Eestis toodetud elektrienergiast on 96-98% toodetud põlevkivist. Eestis kasutab põlevkivi elektri saamise eesmärgil AS Narva Elektrijaamad, mis on Eesti üks juhtivamaid ja Balti regiooni tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Aktsiaselts on asutatud 1999. aastal kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti elektrijaama baasil. 2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W
Korstna läbimõõt võiks olla selline, et tagada suitsugaaside kiirus vahemikus 10- 30m/s ning tahkekütuse kasutamise korral tagab isepuhastuvuse see, kui minimaalsel koormusel on gaaside kiirus suurem kui 8 m/s. Korstnas gaasid jahtuvad ning võib tekkida kondensaat. Seega gaasi puhul soojustatakse korsten ning tuleb tagada kondensaadi korstnast välja voolamine. Maailma kõrgem korsten 420m Kasahstanis Jekibastuzis asuval elektrijaamal GRES-2 wikipedia.org Vee ettevalmistus Aurukateldes väga tähtis. Veest tuleb eraldada soolad, sest need ei aurustu ning võivad tekitada soolade kristaliseerumise, kui kontsentratsioon tõuseb liiga kõrgeks. Filtrid: mehaanilised ja ioonvahetusfiltrid (kationiit, anioniit). Vett pehmendavad lisandid Deaereerimine vees lahustunud gaaside eemaldamine, deaeraator. Kateldes on läbipuhe 2-5% veest katlatrumlist eraldatakse.
o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks. Aatomielektrijaamade eelised: o kahjulike jäätmete puudumine; o radioaktiivseid jäätmeid on mitu korda vähem söe baasil töötaval analoogsel elektrijaamal; o kasutatava kütuse väike maht, võimalus peale tema ümbertöötlust kasutada korduvalt; o suur võimsus: 10001600 MWh energiabloki kohta; o madal energia, eriti soojusenergia omahind. Aatomielektrijaamade puudused: o kiiritatav kütus on ohtlik, mis nõuab keerulisi ja kalleid abinõusid tema ümbertöötlemisel ja hoidmisel; o mittesoovitav vahelduva võimsusega soojusneutronitel töötava reaktori töötamise reziim;
annaabi.ee 
