inimese tekitatud CO2 saastest ja Euroopas 39%.. · Maailma riikide allkirjastatud Kyoto leppe põhjal peab Euroopa vähendama 2012. aastaks CO2 heitmeid 8% 1990. aasta tasemega võrreldes. Praegusel hetkel paraku Euroopa CO2 emisioon kasvab, mitte ei kahane. Energeetika ajalugu Eestis · Esmakordselt mainitakse kirjalikult vesiveskeid XIII sajandi algul, tuuleveskeid aga 1341. aastal. · Aurujõud jõudis Eestisse möödunud sajandi esimesel poolel. · Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893.a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Energeetika tulevikust · Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas) varude lõppemisega maailmas lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asenduskütuseid. · Nendeks võivad olla põlevkivi ja asfalt (looduslik bituumen), mille varud on mitmetes maades suured.
kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka
Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator). Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. 3. Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1940ndate lõpp, 50ndate algus. 1940
annaabi.ee 
