Elekter Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool
Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist.
Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri trantsportimis-, talletamis- ning varusüsteemid. Ilmastikust väga sõltuv Päikeseenergiajaamade ehitamine kallis Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima
loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. AJALUGU Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida
omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine.
omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige
Elekter Koostas: Gristi Adrat Juhendas: Ain Toom Rühm:TTP-10 Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada.
omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik elektrienergiaks. Elektri jaamast saadud elektrit kasutame me igapäev, näiteks arvutiga töötades, süüa tehes või pimeduse saabudes lambi põlema panemisel.
energia. 6 3. MÕISTED. Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m),
Tänapäev Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. 1920. aastate lõpul toodeti elektrienergiat pea 70 kWh elaniku kohta, mis – tõsi küll – hakkas iga aastakümnega oluliselt kasvama. See on ilmekas näide elektrienergia osakaalu suurenemisest inimeste igapäevatoimetustes. Kui nõukogude aja alguses ja isegi 1980ndatel võis
molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud
molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): . Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u 0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m -1): . Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud
omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid (näiteks Na+, Cu2+, Cl) või
kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5 1.4 Akude mahutavus Akude mahutavus nime elektrihulka ( langud ) mida võib sada teadudud tühjendusviisiga mõõtühik C- / culon / mahutavus C= A/h ampertund NT: 45, 65, 70, 85, 100, 120 Töö mahust oleneb aku suurus. 1A/h võrdub 3600c (12V) C= 20h jooksul kuni 10,5 V ; +250C , tihedus 1,28 Mg/m³ EST. Aku mahutavus sõltub: 1. Kogus, elektrolüüdi tihedus, elektrolüüdi temperatuur ja aku suurus Mahutavus käivitamiseks on akudel suurem milledel on õhemad plaadid ja separaatorid.
Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises elektriülekandes erinev. Kiiremini liikuvad ioonid kannavad läbi lahuse suurema elektrihulga. Teatavat liiki ioonide poolt ülekantavat suhtelist elektrihulka nimetatakse vastava iooni ülekandearvuks. Katioonide ja anioonide ülekandearvud t + ja t avalduvad järgmiselt: t+ = v+ / (v+ + v) = u+ / (u+ + u) t = v / (v+ + v) = u / (u+ + u) t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja
ruutjuurest: (Kohlrauschi valem): = 0 - A n (7.8) Ioonjuhtivused on võrdelised ioonide liikuvustega u0 s.o. liikumiskiirustega ühikulise tugevusega elektriväljas (1V m-1): + + - + 0 = Fu0 ; 0 = Fu0 . (7.9) Antud iooni poolt ülekantud elektrihulga suhet kogu ülekantud elektrihulka nimetatakse iooni ülekandearvuks t, mis sõltub ioonide liikumiskiirusest v: v+ u+ +0 +0 + - t+ = v + + v - = u + + u - = 0 + 0 = 0 (7.10) v- u- -0 -0 + -
mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms.
Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt. Ioonide liikumiskiiruste erinevusest tingitult on eri ioonide panus üldises elektriülekandes erinev. Kiiremini liikuvad ioonid kannavad läbi lahuse suurema elektrihulga. Teatavat liiki ioonide poolt ülekantavat suhtelist elektrihulka nimetatakse vastava iooni ülekandearvuks. Katioonide ja anioonide ülekandearvud t + ja t avalduvad järgmiselt: t+ = v+ / (v+ + v) = u+ / (u+ + u) t = v / (v+ + v) = u / (u+ + u) t = / j j (t+) + (t) = 1 Iooni j ülekandearv sõltub seega mõlema lahuses oleva iooni liikumiskiirusest, ja nii nagu liikumiskiirus, ka temperatuurist, viskoossusest, kontsentratsioonist. Ülekandearvud ja
C = = = a 0 = U 2 - 1 d 4 9 · 10 9 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 1 1 1 Jadaühendus: C = C + C Q=Q1=Q2=Q3 U=U1+U2+U3 1 2 Rööpühendus: Q=Q1+Q2+Q3 U=U1=U2=U3 C=C1+C2+C3 8. elektrivool + ül Elektrivooluks nim. elektrilaengute suunatud liikumist. Voolutugevuseks nim. ühes sekundis juhi ristlõiget läbivat elektrihulka. Q 1c I = = 1A Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. t 1s Voolutiheduseks nim .voolutugevuse ja juhi ristlõikepindala suhet. I A 9. elektromotoorjõud + ül = 1
Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. 1.1 Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis
kuks ja vesinikuks. See avaldub tugevas gaasimullide eral- Akuelemendid on paigutatud eboniidist või plastist anu- dumises, mis meenutab keemist. masse, kus igaühe jaoks on vaheseinaga eraldatud kam- Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (A · h). See ber. Pealt on kambrid suletud samast materjalist kaantega väljendab elektrihulka, niida täielikult laetud aku annab ja tihendatud mastiksiga; kaantes on klemmiavad. Naaber^ 20-tunnisel tühjendamisel kuni elementide lubatud piir- elementide isenimelised klemmid ühendatakse omavahel pingeni. pliist vahelike 3 abil. Äärmised on aku välisklemmideks, Aku markeeringus märgib esimene number (3 või 6) aku mille külge kinnitatakse poldi ning mutriga juhtmeotsad. elementide arvu, tähed aga tüüpi: MT -- mootorratta-,
annaabi.ee 
