Kuna praegu räägitakse maailmas rohkem kui paarisaja uue tuumareaktori ehitamisest, siis võib lähiaastatel tekkida Eesti kinnisvarabuumist tuttav olukord. Küsimus pole siis kardetavalt enam selles, kelle vahel valida, vaid kes on üleüldse kättesaadav. Kuigi tuumakütuse hind kihutab reaktorite ehitamise buumi taustal lausa kosmosesse, jätab see praegu siiski veel tuumaelektri hinna konkurentsivõimeliseks. Kui näiteks põlevkivielektrijaamades moodustab kütusehind ligi poole elektrihinnast, siis praegu võtab tuumakütus vaid ligi viiendiku toodetava elektri hinnast. Avastatud uraanivarude paiknemine mõjub aga lausa rahustavalt. Veerand neljateistkümne uraani tootva riigi varudest asub Austraalias, ligi viiendik Kasahstanis ja kümnendik Kanadas. Venemaa varusid hinnatakse kahele protsendile, mis on sama suurusjärk kui Jordaanial, kus Eesti Energia kavatseb väidetavalt hakata põlevkivi kaevandama.
elektri ja võrgutasust (võrgutasu moodustab elektriarvest 40%) ning müümisel makstakse kinni elektri hind + taastuvenergia tasu? (taastuvenergia tasu 2016ndal aastal on umbes 1,15 eurosenti/kWh)". Valida sai ainult ühte vastusevarianti. 55 vastajat olid teadlikud sellest ja 45 mitte (Joonis 18.). Kordus järjekordselt analoogne tulemus, et umbes pooled vastajatest on reaalselt teadlikud päikeseenergiaga seonduvast. Võrgutasu moodustab lõpptarbijateni jõudvast reaalsest elektrihinnast 40% ning päikeseenergiat kasutades ei ole üldse ülekandeelektriliine vaja, seega ka võrgutasu eest maksma ei pea. Oleks enam inimesi teadlikud sellistest elementaarsetest aspektidest, siis oleks ka huvi päikeseenergia vastu suurem. Joonis 18. Üheteistkümnenda küsimuse tulemused 4.11. Päikeseenergia kasutamisel saadava tulu ühe kWh kohta Järgnev küsimus oli ka seonduv päikeseenergialt saadava tuluga. Küsimus oli formuleeritud
annaabi.ee 
