Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päikeseelektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul. Kõige rohkem kasutatakse elektri tootmiseks sütt, sest seda leidub palju ja on üsna odav energiaallikas. Austraalia elektrihinnad on ühed odavaimad maailmas. Austraalias on elektrienergia toodang inimese kohta suhteliselt suur. Aastal 2001 tarbiti seal ühe inimese kohta 6599 kWh. Siiski on viimase 20 aasta jooksul kodune energiatarbimine suurenenud aeglasemalt kui tootmismaht. Globaalne nõudlus Austraalia energiaressurssidele on suurendanud kodumaist tootmist. Austraalia kulub kõrge arenguga riikide hulka ja elektri tarbimine ja tootmine näitavad, et majandus on heal järjel.
2008/09. majandusaasta jooksul muutusid võrgutasud kolmel korral: 2008. aasta 1. juulil, kui hakkas kehtima uus elektrienergia hind, 2009. aasta 1. jaanuaril seoses elektrienergia hinna indekseerimisega ning 2009. aasta 1. märtsil tulenevalt iga- aastasest korrigeerimisest. Jaotusvõrgu elektri jaotamise tasu langes 2008/09. majandusaastal kokku keskmiselt 1,5% võrra ning Põhivõrgu elektri ülekande võrgutasu keskmiseks kasvuks oli võrreldes 2007/08. majandusaastaga 3,6%. Kuna elektrihinnad on tõusnud igal aastal, siis võib öelda, et ega Eesti elektrihinnad ei lange ka tulevikus, kui ei mõelda välja täiuslikku elektritootmise süsteemi, mis võimaldab ka maksudel väheneda ja elektrit toota palju ja odavalt. Ei ole kahtlust, et lähematel aastakümnetel orienteerub maailm eeskätt tuumaenergeetika edendamisele. Tuumaenergia on kõige odavam ja võimaldab kiiresti saavutada suuri mahtusid. Kuid ka alternatiivenergia kasutamise võimalused on Eestis olemas
kahjumist lahti saada, on firma sunnitud turult lahkuma. Monopol ja ressursside jaotus Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon Hinnadiskriminatsiooniks nimetatakse olukorda, kui toodangut müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erinevat kogust müüakse erineva hinnaga, ning see pole seotud tootmis- ega transpordikulude erinevustega (erinevad kinopiletitehinnad, elektrihinnad päeval ja öösel). Selleks, et hinnadiskriminatsiooni kasutada, peab firmal olema teatud turuvõim ehk kontroll oma toodangu hinna üle, mis tähendab, et firmal peab olema negatiivse tõusuga nõudluskõver. Teiseks peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks peab firma suutma teha vähese vaevaga vahet erinevate tarbijate vahel. Neljandaks peavad firmad suutma tarbijaid, kes
Riigi eelarvereformid vähendasid suures osas kulutusi relvatööstusele. Maareformis elluviimisel oli riigi kontroll põllumajandustootmise reformimisel minimaalne. Saaduste hinnad lasti vabaks, loobuti riigihangete süsteemist, põllumeestele ei makstud subsiidiume. Hinnad muutusid tootjatele liiga madalaks. 1990. Aastatel vähenes toodang pidevalt ning enamus tootjaid jäid kahjumisse. Reformide algetapil tõusid loomasööda, väetiste ja elektrihinnad palju kiiremini, kui põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad. See muutis tootmise mitte ainult vähetulusaks vaid isegi kahjulikumaks. Massilise erastamise käigus said omanikeks 90% endised omanikud, kellel polnud raha vajalikeks investeeringuteks. Ühtse vahetuskursi kehtestamisele järgnes rubla kiire devalveerumine. Lõpuks langes rubla vahetuskurss kursside ühtlustamisele järgnenud aasta jooksul 8,5 korda. 1993.
toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Täieliku konkurentsi puhul oleks hind madalam, kuna on konkurents. Hinnadiskriminatsioon kaup on üks ja seesama, aga monopol saab lubada sellist hinnakujundust, et võib sama kaupa müüa erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Saab seda teha siis, kui on teatud tingimused täidetud: peab olema hinna kujundaja ja saab eristada tarbijaid hinnatundlikkuse alusel. Näiteks elektrihinnad erinevatele tarbijatele, öötariif ja päevane tariif; kinopiletite hinnad erinevatel kellaaegadel, bussipilet tudengitele ja täispiletid jne. Diskriminatsiooni puhul võib müüa ka erinevaid koguseid erineva hinnaga vastavalt nõudluskõverale. Vt. Joonist 7.3. 2. Monopolistlik konkurents Monopolitslikul konkurentsil on jooni nii monopolist kui ka täielikust konkurentsist. On nagu kahe vahepeal. Iseloomulik joon: palju müüjaid nagu täielikul konkurentsil,
annaabi.ee 
