Globaalne kliima soojenemine
2010 keskeltläbi 8%, võrreldes 1990. aasta tasemega, st sama palju kui Euroopa Liidu
liikmesriikidel. Kuna Eestis põletatakse aastas üle 10 miljoni tonni fossiilset kütust –
põlevkivi, on atmosfääri paisatav kasvuhoonegaaside kogus näiteks Läti ja Leeduga
võrreldes märkimisväärselt suur. Koguemissioon ulatus 1996. aastal 18,5 miljoni
tonnini.
Kyotos kokkulepitud emissioonide vähendamisprotsendiga tuleb Eesti siiski toime,
peamiselt küll üldise majandusliku languse ja elektriekspordi märgatava vähenemise
tõttu 90ndate alguses. Kaugemas perspektiivis tuleb aga paratamatult kavandada energia
tootmise ja efektiivsema kasutamise uusi lahendusi. Eesti jaoks on oluline
taastuvenergiaallikate (tuul, vesi ja biomass) osatähtsuse pidev suurendamine. Puidu-,
vee- ja tuuleenergia suurem kasutamine lokaalses energiavarustuses vähendaks
poliitilist sõltuvust sisseveetavatest kütustest ja tasakaalustaks välismajandusbilanssi,
annaabi.ee 
