Avatud elektriturule üleminek on järjekordne samm energeetika mitmekesistamiseks. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis eelkõige tänu taastuvenergia tasule jõudis näitaja 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7% juurde. Tuuleenergia kasutuselevõtu kiiruse mõistmiseks on abistavaks materjaliks peatüki lõppu lisatud ka joonis 3. (Ibid.) Tänasel hetkel moodustab taastuvenergia tasu suurus ligi 10,3% elektriarvest ning valitsus on mõistnud, et selline tegevus mitte üksnes ei aidanud kaasa ettevõtjate riski maandamisele uute energialiikidele kasutusele võtmisel, vaid subsideeris liigselt ka ebamõistlikku tootmist, mis ilma toetuseta toimuda ei oleks saanud. Riigi sooviks ei olnud aga igavesti toetusi maksma jääda, vaid pakkuda leevendust esialgse riski maandamiseks. Seetõttu on nüüd otsustatud taastuvenergiatasu vähendama hakata. (Elering. Elektri teemaveeb, 2012)
4.10. Vastanute teadlikkus päikeseenergia omatarbimisel kokkuhoitud elektri ja võrgutasu kohta Üheteistkümnenda küsimuse eesmärk oli teada saada, kas inimesed on kursis päikeseenergiast tuleva tasuga ja mille pealt raha kokku hoitakse, kui kasutada päikeseenergiat. Küsimus oli vastavalt formuleeritud: ,,Kas teadsite, et päikeseenergia omatarbimisel hoitakse kokku elektri ja võrgutasust (võrgutasu moodustab elektriarvest 40%) ning müümisel makstakse kinni elektri hind + taastuvenergia tasu? (taastuvenergia tasu 2016ndal aastal on umbes 1,15 eurosenti/kWh)". Valida sai ainult ühte vastusevarianti. 55 vastajat olid teadlikud sellest ja 45 mitte (Joonis 18.). Kordus järjekordselt analoogne tulemus, et umbes pooled vastajatest on reaalselt teadlikud päikeseenergiaga seonduvast. Võrgutasu moodustab lõpptarbijateni jõudvast reaalsest elektrihinnast 40% ning päikeseenergiat kasutades ei ole üldse