Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus ...
Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides. Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada, ainult piiratud kogustes, seetõttu tuleb akumuleerimiseks kasutada väliseid hüdrosüsteeme või vedru ning transport võimalik, vaid torustikes kuni 100 m. Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele. 3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused. Hea kättesaadavus, akumuleerimine, puhas ja kiiretoimeline energiakandja. Plussid Miinused Kättesaadavus Õhku leidub Õhu Kasutatav suruõhk peab
1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes. Praktiliselt piiramatu väljundvõimsuse ja hea juhitavuse tõttu kasutatakse alaldeid kui sõltumatuid seadmeid alalisvoolumootori (või mootorite) toiteks ja vahelduvvooluajamite sisendlülidena. Nende toimekiirus osutub tavaliselt piisavaks elektriajamites tekkivate elektromehaaniliste siirdeprotsesside juhtimiseks. Võrguga sünkroniseeritud vahelduv/alalisvoolu muundureid ehk loomuliku kommutatsiooniga muundureid või passiivseid alaldeid kasutatakse seadmetes, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. See osutub lihtsaks, kuna antud lülitused sisaldavad minimaalse arvu aktiiv- ja passiivkomponente. Türistorid on võrguga sünkroniseeritud jõulülitid. Termin "võrguga sünkroniseeritud" tähistab
134 Neljakvadrandiline pulsilaiusmuunduriga ajamis saab muuta nii voolusuunda kui ka reguleerida kahepolaarset väljundpinget. Sisuliselt kujutab neljakvadrandiline muundur endast kahe kahekvadrandilise alalispingemuunduri ühislülitust. Neljakvadrandilist muundurit (joonis 4.35) nimetatakse ka reversiivseks (pööratavaks) alalispingemuunduriks. Seda kasutatakse muudetava pöörlemissuunaga ehk reversiivsetes elektriajamites. Mootoritalitluses töötamisel on mootori elektromotoorjõud toiteallika pingest väiksem EL < Ud. Muunduri pinget ja mootori kiirust reguleeritakse pooljuhtlülititega PL1, PL2. Pooljuhtlülitid PL3, PL4 on pidevalt väljalülitatud. Sisselülitatud lülitite PL1, PL2 korral läbib mootorit kasvav positiivne vool. Kui neist üks lüliti välja lülitada jätkub mootoris samasuunaline kahanev vool läbi dioodi D1 või D2. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb muuta pinge ja voolu suunda
Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija, kui tal neid tarkusi vaja läheb (mida meil ju enamuses vaja ei lähe :D) , õpetaja, kui tema arvates minul neid tarkusi vaja läheb. 4. Kes on teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Õppija...daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;) 5. Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool?
kohaselt, ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu loogika avanemis pinge. Nüüd läheb DD2 väljund 1-te, DD1 väljund 0, ning lülitus on algasenndis korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis kunni järgmise sisend impulsini. Muundus tehnika: Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis sagedus on konstantne. kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi
3. Tagasiside Tagasiside (feedback) on mälu olemasoluks ja mingi tegevuse juhtimiseks vajalik põhimõte. Tänu tagasisidele saab juhtiv organ (kas inimese aju, arvuti) informatsiooni juhitava süsteemi oleku kohta ning suudab koordineerida juhitavaid täiturmehhanisme soovitud või sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam 10 ükski automaatikasüsteem. Elektriajamites kasutatakse tagasisidet ajami asendi, kiiruse, kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis
Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist võimendit saab kasutada võimsates elektriajamites. Kõige lihtsam: Võib kasutada tavalist generaatorit masinvõimendina, mida juhitakse ergutusmähise poolt. Kui muuta juhtvoolu Ij siis muutub magnetvälja tugevus Øj ja sellest kohe muutub koormusvool UK ja IK . Sellist kasutatakse harva Kp=80...100. Praktikas kasutatakse kaheastmelisi masinvõimendeid. Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1` . Teise astme sisendis on harjad 1 ; 1` ja väljundis 2 ; 2 ` . Kui juhtmähisele anda juhtvoolu siis tekib
Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist võimendit saab kasutada võimsates elektriajamites. Kõige lihtsam: Võib kasutada tavalist generaatorit masinvõimendina, mida juhitakse ergutusmähise poolt. Kui muuta juhtvoolu Ij siis muutub magnetvälja tugevus Øj ja sellest kohe muutub koormusvool UK ja IK . Sellist kasutatakse harva Kp=80...100. Praktikas kasutatakse kaheastmelisi masinvõimendeid. Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1`
alumine sisend on nüüd asendis 0 siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu. See tähendab siis kui ülemine sisend läheb asendisse 1. Kondensaator C laadimisvool väheneb eksponent funktsiooni kohaselt ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse loogika avanemis pinge. Nüüd läheb DD2 väljund 1-te DD1 väljund 0 ning lülitus on algasendis kuni järgmise sisend impulsini. 5.1 Muundustehnika Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. 5.2 kolmefaasilised alaldid Ühefaasilised alaldid milliseid käsitleti elektroonika aluste kursusest on piiratud kasutuvusega. Eelkõige sellepärast et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise
puudusest vaba. Täisperiood alaldis jääb tarbijaga järjestiku kaks dioodi ja vool tekib läbi nende dioodide, mille faasid antud hetkel kõige positiivsemad ja kõige negatiivsemad, nii näiteks ajahetkel t1 on kõige positiivsem faas A ja kõige negatiivsem B seetõttu kulgeb vool A faasist läbi dioodi VD2 läbi tarbija, läbi dioodi VD3 B faasile. Regureelitavad alalidid Väga paljudel juhtudel eelkõige alalisvoolu mootorite elektriajamites on vaja regureelida. Alalispinge saadakse tavaliselt vahelduvpinge alaldamisega. Kui asendada alaldis või osa dioode türistoridega saamegi regureelitava alaldi väljundpinge regureelimine toimub sel juhul türistore avavate impulside ajalise nihutamisega. Tööimpulside ajalist nihet nimetatakse regureelimis nurgaks, kui avada erineval ajahetkel siis muutub tema läbiva voolu keskväärtus ja vastavalt sellele.jaan on vana mun.
Muundurit juhtitakse vaheidi transistoride tüürirriisega. Reguleeritava arnpiituudi ja
sagedusega väljurrdpinge saamiseks kasutatakse pulsilaitrsmoduļatsioorti põliirnõtet. Seejuures
saab pinget teguleeri
nõudeid nii tark- kui ka riistvarale. Diagrammil joonis 2.50 iseloomustab seda ringide ühisosa. Riistvara Tarkvara Struktuur Ülesanne Joonis 2.50. Ülesande struktuuri seos riist- ja tarkvaraga 129 2.6.2. Mikroprotsessorid elektriajamis Elektriajamites kasutatakse mikroprotsessoreid nii juhtimiseks kui ka kaitse otstarbel. Raaljuhtimise peamine iseärasus võrreldes hariliku mitteprogrammeeritava juhtimisega on paindlikkuses ja universaalsuses. Universaalne riistvara võimaldab luua ajameid mitmesuguste ülesannete täitmiseks, kusjuures nende funktsioone saab lihtsalt muuta. Niisuguste omaduste tõttu annab raaljuhtimisega ajamitele üleminek olulist efekti nii ajamite projekteerimisel, tootmisel kui ka kasutamisel
annaabi.ee 
