6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi-
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 1 on General Course of Electrical Drive SENSORLESS DRIVE POWER FLEX (ALLEN BRADLEY) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram 2. Tables of observations Task Operation/Record Observation 1 Reverse the motor speed. How long Time to reverse was 16 does the motor reverse? seconds 2 2: Set the screen display an Output Minimal: 2.8V Voltage of the inverter. Turning the Maximal: 166V potentiometer, find accessible minimal and maximal voltages. Stop the drive. 3 3 T...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 2 on General Course of Electrical Drive STEP DRIVE (FESTO) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram 2. Program texts Program parts concenring the tasks of my variant are marked in bold, with an explanation of their meaning marked with // after them. Program 2: Velocity Profiles N000 G01 X180.13 FX20 N001 G01 X45.03 FX20 N002 G01 X180.13 FX50 // N002- Record number, G01- Move to position at specified speed, X180.13 - position parameter for X axis, FX50 -speed parameter for X axis. N003 G01 X45.03 FX50 N004 G01 X180.13 FX70 N005 G01 X45....
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 13 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Metallilõikepingi ettenihkeajami juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 15 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Valgusfoori juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 4 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Valgusinstallatsiooni juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 3 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 10 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 11 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 2 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Reversseeritava asünkroonmootori juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1) Programmeeritav loogikakontroller 2) Programmeeritav loogikakontroller
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 4 on General Course of Electrical Drive INDUCTION MOTOR DRIVE (LUCAS-NÜLLE) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram Nameplate data: Loading Machine SO3636- VDE 0530 IP:5 Is.KL: 6V 4 F U: 390V I: 4,4 A 4Nm/1.7k cos: W 4050 1/min f: 140 Hz Induction motor: SE2663-1K VDE 0530 IP: 20 Is.KL: F /Y U: 230/400V I: 1,7 / 1,0A Mot.DS 0,30 kW cos: 0.76 ...
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 3 on General Course of Electrical Drive SERVO DRIVE (FESTO) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram Component list: PC with Wmmemoc software SEC-AC-305 controller MTR-AC-55 servo motor with encoder External 24VDC power supply unit Test stand with slide and limit switches 4. Tables of observations Task Operation/Record Observation 1 Measure the slide position at Limit Slide moved to the right, switch 1 Limit 1 reached at 1,46 2 Turn pot...
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3
docstxt/124439664957646.txt
docstxt/124440074957646.txt
alumiinium, mida mehaaniliselt on tugevdatud terasega (joonis 5.15). Enamasti on tegemist traatidest kihiti kokkukeerutatud köisjuhtmetega. Eelistatakse juhtmemarke AS-35/6,2 (alumiiniumil ristlõige 35 mm2 ja terasel 6,2 mm2), AS-50/8,0 ja AS-70/11,0. 1 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 5.15. Õhuliini teras-alumiiniumjuhtme ristlõige 1 – alumiiniumjuht, 2 – terassüdamik-kandetross Õhuliinide töökindluse tõstmiseks kasutatakse tänapäeval ka isoleerjuhtmeid. Juhtme materjaliks on alumiiniumisulam AlMgSi ning isolatsiooni materjaliks riststruktureeritud polüeteen XLPE. Kasutatakse ristlõiked 35, 50, 70, 95, 120 ja 150 mm2
docstxt/124440047457646.txt
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootor...
Kodune töö nr 5 Ülesanne 6.10 variant 1 Leida koormusdiagrammi alusel reziimis S3 töötava elektriajami mootori ekvivalentne moment ning valida sobiv: a)Üldotstarbeline kestevrezhiimiks ettenähtud seeria alalisvoolu haruvoolumootor nimiandmetega Un=220V ; nn=1000 p/min b)Korduvlühiajaliseks reziimiks ettenähtud seeria MTH faasirootoriga asünkroonmootor sünkroonpöörlemissagedusega 1000 p/min T1 , t1 , T2 , t2 , T3 , t3 , T4 , t4 , T5 , t5 , t6,s t7,s to,s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 160 4 80 2 40 10 70 60 60 5 20 4 280 1.Teisendame koormusdiagrammi ristkülikuteks. => =122N*m Tt,2= =106 N*m Tt,5= Tt,7= Tt,7= ...
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimome...
docstxt/124440138957646.txt
docstxt/124439746257646.txt
docstxt/124440060257646.txt
docstxt/124439785957646.txt
docstxt/124439766757646.txt
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvoo...
Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus ...
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooks...
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti ...
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c. => => => 2.Nüüd s...
docstxt/124439890757646.txt
docstxt/124440475457646.txt
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
11 hinnatud tunnikontrolli/testi; üks variant igast testist
Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb muutumatuks, sõltuvad masina jahtumistingimused tema pöörlemiskiirusest. (ventilaatoriga masinad). Paigalseisval masinal on soojussiirdetegur mitmekordselt väiksem kui pöörleval masinal, seega ka ajakonstant vastavalt suurem. 20. Elektriajamite tööreziimide liigitus Elektriajami tööreziim on määratud tehnoloogilise protsessi iseloomuga, töömasina ehitusega, kuid ka valitud elektrilise juhtimis- j a reguleerimismeetodiga. Kuna nii tehnoloogilisi protsesse, töömasinaid kui ka elektriajamite lülitusi ning reglueerimisviise on väga palju, saame äärmiselt suure hulga mitmesusugseid tööreziime ning koormusdiagramme. Et hõlbustada orienteerumist ning ühtlustada arvutusmetoodikat., on
TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 14 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Tõukurmehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1
käitarrriseks. Mikroprotsessorteļtnika kasutuselevõtt on võimaldarrud tänapäeva juhtirnissüsteenrrc]eS, Sh ka elektriajarlrite jLültinrisel rakendada kõige uuemaid juhtirnisrrreetodeid' Traditsiooiriļise süsteeltrį väĮurrdi ehk vea jär'gi julrtirtiise aseulel r'akendaįakse üha etlaĪn lllootorite nratenraatilise rrrudeli järgi jr"rlrtinrist rlõi hoopiski inimese irrtuitiivseteļ teadrnisteĮ põlrinevat irrtellektr"raalset jrilrtirrrist. Tänapäeva elektriajamite puhul täherrdab mootori nrLrcleli järgi julrtirnine eelkõige vahelduwoolumasinate vektorjuhtinrist' Nirnetus "vekl.otjuhtinritre" tuleneb sellest, et jrūltirniseks vajalikktt infornratsioorri tnootori olekti kohta saiiclakse tena rnudeĮi järgi Įeitud vaļreļdr"rwoolu. -pinge ja nragnetvoo lretkväärtustest. tnis tnitnteiaasiļises sįįsteenris kir'įeldavad vastavaid pöörlevaid vektoreid. Seepär'ast täļrenclab nintettts
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1
Ülesanne 1L-5 Antud: Mootor 4A315S4Y3 Nimipinge 660V Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused lei...
4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 1 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets ES ES ES E K SEJ
jämedakiuline, teisaldatavates juhtmetes ja kaablites (paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised. · Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned on ümbritsetud neid välismõjude eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). · Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta (paljas), Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid. 2 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 3 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Töökindluse ja elektriohutuse huvides hakatud järjest sagedamini asendama õhukaablitega. · Juhtmete ja kaablite eri soonte isolatsioon on vastavalt soonte otstarbele eri värvi.
EVS-EN 60617-10:2000 Sidetehnika. Infoedastusseadmed EVS-EN 60617-11:2000 Paigaldusplaanid ja -skeemid; topograafilised plaanid ja skeemid Eesti keelde ei ole tõlgitud mitte kogu see standardisari. Tõlkimata jäeti Üldteavet ja registrit sisaldav standard EN 60617-1, kahendloogikaelementide tingmärke käsitlev standard EN 60617-12 ja analoogelementide standard EN 60617-13. 2(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.1. Voolu ja pinge liigid Tabel 1.4.3. Ühendused ja klemmid Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Alalisvool Ühenduspunkt
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi =...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Minimeerimine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 Minimeerimine: y=ab'c'+a'bc'+bd(c'd'+b)(ad'+bd)(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b) Minimeerin: y=ab'c'+a'bc'+bd(c'd'+b)(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b) => y=ab'c'+a'bc'+bd(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b)=> y=ab'c'+a'bc'+bc'd+(abcd)'(c'+a'b)=> y=bc'd+(c'+a'b)=> y=a'b+c' Tabel: Blokk-skeem: A B C D Y 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 1 0 1 0 1 1 0 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koo...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Loendur Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis. Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määr...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikroprotsessortehnika Kodutöö Turvasüsteem Üliõpilane: Matrikli number: Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009 Ülesanne: on vaja mõelda välja kodu kaitseks mõeldud turvasüsteem, mis signaliseerib teid tuleohu või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loo...
annaabi.ee 
