vooluahela liikuma ja säilitavad liikumisoleku. Energiat anda see mootor ei saanud; see oli füüsikariist aga mitte tehniline masin. Faraday avastas ja tõestas, et vooluga juhtme magnetjõud ei mõju risti juhtmega, vaid piki suletud ringjooni ümber juhtme kui keskpunkti punkt. Need jooned on magnetvälja jõujooned. Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada Michael Faraday katseseadet, mille ta valmistas 3. septembril 1821 ja milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti (joonis 4). Faraday esimest elektriajamit võib nimetada elektromagnetiliseks segistiks, sest pöörlev varras paneb anumas oleva vedeliku (elavhõbeda) keeriseliselt liikuma. Kuna aga vool kulgeb ka elavhõbedas, tekivad selles vedelmetallis endas samuti liikumapanevad magnetohüdrodünaamilised jõud
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori
annaabi.ee 
